2. OSA
SõNA JA SAKRAMENT: KIRIKU LITURGIA
3. PEATÜKK
Kiriklikud talitused
§ 11. Kiriklike talituste pidamine
(1) Kiriklikke talitusi peetakse kirikukogu heakskiidetud käsiraamatu või piiskopliku nõukogu kehtestatud korra järgi.
(2) Talituse korrakohase pidamise eest vastutab koguduse õpetaja või vastava tööala vaimulik.
(3) Vaimulikul on õigus keelduda sakramendi jagamisest või mõne teise kirikliku talituse pidamisest, kui sakramendi vastuvõtja või isik, kes on talituseks soovi avaldanud, on alkoholi- või narkojoobes või sellises psüühilises seisundis, et ta ei saa sellest väärikalt osa võtta.
(4) Ristimis-, konfirmatsiooni-, laulatus- ja ordinatsioonitalitus peetakse soovitavalt kirikus või mõnes teises pühitsetud ruumis.
§ 12. Ristimine
(1) Kehtivaks ristimiseks loetakse veega ristimine Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.
(2) Laps ristitakse soovitavalt tema elu esimestel kuudel.
(3) Kui on karta lapse või ristimiseks soovi avaldanud täiskasvanu peatset surma, tuleb ette võtta hädaristimine, mida võib toimetada iga täisealine kristlane. Hädaristimise kinnitab koguduse vaimulik käsiraamatus ette nähtud korras.
(4) Kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas inimene on ristitud või mitte, ristitakse ta tingimisi.
(5) Laps ristitakse tema vanema, hooldaja või eestkostja soovil või nõusolekul. Vähemalt üks neist peab olema luterliku kiriku konfirmeeritud liige või mõne teise EELK-ga osaduses oleva kiriku liige.
(6) Kui ristitav on jõudnud konfirmatsiooniikka, tuleb ristimine toimetada koos konfirmatsiooniga.
(7) Ristivanem (vader) peab olema luterliku kiriku konfirmeeritud liige. Erandina võib ristivanemaks olla mõne teise, lasteristimist tunnustava konfessiooni liige. Ristivanema kohus on kaasa aidata ristitava kristlikule kasvatamisele.
§ 13. Armulaud
(1) Armulaua seab piiskop või preester.
(2) Armulauda võib vastu võtta iga EELK konfirmeeritud liige ja EELK-ga armulauaosaduses oleva kiriku õigustatud liige, välja arvatud kirikuseadustikus sätestatud juhtudel.
(3) Ristitud laps võib armulauda vastu võtta koos vanema või hooldajaga.
(4) Täiskasvanud konfirmeerimata kirikuliige või mõne teise kiriku liige võib armulauast osa võtta juhul, kui see osutub vajalikuks hingehoidlikel põhjustel ning kui ta usub, et võtab armulaual vastu Kristuse tõelist ihu ja verd.
§ 14. Piht
(1) Pihti toimetatakse jumalateenistusel või eraldi talitusena. Pihitakse üksinda (erapiht) või ühiselt (ühispiht).
(2) Pihitalituse toimetab piiskop või preester. Pihi vastuvõtja peab hoidma pihisaladust.
§ 15. Konfirmatsioon
(1) Iga ristitu konfirmeeritakse alates 15. eluaastast.
(2) Konfirmatsioonitalituse toimetab piiskop või preester.
(3) Konfirmatsioonile eelneb leeriõpetus. Täpsemad nõuded leeriõpetusele kehtestab piiskoplik nõukogu.
§ 16. Laulatus
(1) Kristlik abielu algab laulatusega. Laulatada võib mehe ja naise riiklikult sõlmitud abielu.
(2) Laulatab piiskop või preester.
(3) Laulatatavad peavad olema EELK või EELK-ga osaduses oleva kiriku konfirmeeritud liikmed. Juhul kui laulatatav soovib laulatustalituse läbiviimist koguduses, millesse ta ei kuulu, peab laulatust toimetav vaimulik sellest eelnevalt teatama selle koguduse õpetajale, mille liige ta on.
(4) Kui üks laulatatavatest on mõne teise kiriku liige, kuid laulatus toimub EELK koguduses, laulatatakse EELK-s kehtiva korra järgi. Sellest teatatakse eelnevalt teise kiriku vaimulikule. Muul juhtumil võib laulatada ainult peapiiskopi või piiskopi loal.
(5) Kui EELK liikme abielu on laulatanud teise konfessiooni vaimulik, võib vaimulik pidada abielu õnnistamise talituse.
(6) Tuhkapäeval, palvepäeval ja Suurel Nädalal ei laulatata.
(7) Vaimulik sõlmib riiklikult abielu üksnes koos laulatusega.
§ 17. Haige võidmine
Haige võidmise viib läbi piiskop, preester või diakon.
§ 18. Ordinatsioon
(1) Vaimuliku ordineerib piiskop.
(2) Piiskopi ja preestri ordinatsioonitalitus peetakse soovitavalt toomkirikus, diakoni ordinatsioonitalitust võib pidada koguduses, kus ordineeritav tööle asub. Ordinatsioonitalitus peetakse missal.
§ 19. Matus
(1) Kiriklikult maetakse koguduseliiget. Hingehoidlikel kaalutlustel võib kiriklikult matta ka kirikusse mittekuulunud inimest.
(2) Matusetalituse toimetab vaimulik. Koguduse õpetaja või vastava tööala vaimuliku volitusel võib erandjuhul matta iga EELK täisealine liige.
(3) Kiriklikult maetuid mälestatakse kohaliku tava järgi kas matusele järgneval pühapäeval või hiljem.
§ 20. Õnnistamis- ja pühitsemistalitused
Õnnistamis- ja pühitsemistalitusi toimetab käsiraamatu või kasutamiseks lubatud korra järgi piiskop või preester. Diakon võib õnnistamis- ja pühitsemistalitusi toimetada üksnes vaimuliku ülema loal.
§ 21. Vaimuliku ja töötegija ametisse seadmine
Vaimulik ja töötegija seatakse ametisse käsiraamatus ettenähtud korras.
§ 22. Talituse registreerimine
(1) Ristimise, konfirmatsiooni, laulatuse ja matuse kohta peetakse koguduses talituste raamatut või registrit, mille vormi kinnitab konsistoorium.
(2) Kui koguduseliige laulatatakse või maetakse teises koguduses, tuleb sellest ühe kuu jooksul teatada tema koguduse õpetajale.
(3) Armulaual käimise kohta tehakse kanne koguduseliikmete registrisse üks kord aastas. Armulaual käimisest teises koguduses tuleb teatada kogudusse, mille liige armulaualine on, tema soovil üks kord aastas.