2. OSA
SõNA JA SAKRAMENT: KIRIKU LITURGIA
1. PEATÜKK
Üldsätted
§ 7. Kiriku liturgia
(1) Püha Kolmainsuse teenimine ja austamine on kiriku liturgilise tegevuse keskpunkt. Liturgias ülistab maa peal võitlev ja rändav kirik Jumalat ning ühineb võidutseva kiriku taevase jumalateenistusega. Liturgias viibib kiriku Issand ja pea tõotust mööda oma rahva keskel ja teenib teda oma andidega.
(2) Kirik on kutsutud ja läkitatud teenima inimesi sõna, palve ja armuvahendite kaudu. Kiriku liturgias on erilisel kohal rõõmusõnumi kuulutamine ja Issanda söömaaja pühitsemine. Kirik manitseb ja õhutab liikmeid sagedasti sõnast ja sakramendist osa saama ning kristlastele kui kuninglikule preesterkonnale kohast usu- ja palveelu elama.
§ 8. Mõistete kasutamine
Kirikuseadustiku käesolevas osas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) Jumalateenistus on missa ehk jumalateenistus armulauaga, sõnajumalateenistus, palvus või muu jumalateenistuslik toiming, mis on ette nähtud käsiraamatus või kasutamiseks lubatud korras.
2) Korraline jumalateenistus on pühapäeval, kirikupühal ja palvepäeval peetav missa või sõnajumalateenistus.
3) Kiriklik talitus hõlmab sakramente, õnnistamis-, eestpalve- ja pühitsemistalitusi ning vaimuliku ja töötegija ametisse seadmist, mis on loetletud käesolevas kirikuseadustiku osas, käsiraamatus ja kasutamiseks lubatud korras.
4) Kui ei ole eristatud peapiiskopi ja piiskopi ametikohast tulenevaid õigusi ja kohustusi, tähendab mõiste "piiskop" EELK vaimulikku, kes on ordineeritud piiskopiks.
2. PEATÜKK
Jumalateenistus
§ 9. Jumalateenistuse pidamine
(1) Paragrahvis 23 sätestatud korralist jumalateenistust võib pidada piiskop või preester, sõnajumalateenistust võib pidada diakon.
(2) Jumalateenistust peetakse kirikukogu heakskiidetud käsiraamatu või piiskopliku nõukogu kehtestatud korra järgi.
(3) Kirikuseadustiku §-s 23 ettenähtud jumalateenistuste piiblilugemised (lektsioonid) sätestatakse käsiraamatus ja kirikukalendris. Piiskopil ja preestril on õigus erijuhtumil jumalateenistuse lektsioone kindlaks määrata. Lektsioonide lugemiseks kasutatakse kirikukogu heakskiidetud piiblitõlget.
(4) Kuulutus jumalateenistusel peab olema kooskõlas EELK õpetusega.
(5) Jumalateenistusel kasutatakse ühiseks koguduselauluks kirikukogu heakskiidetud lauluraamatut ja piiskopliku nõukogu poolt kasutamiseks lubatud muid laulukogumikke. Jumalateenistusel ning kirikus või muus pühitsetud ruumis kasutatav muusika ei tohi olla vastuolus kiriku usu ja õpetusega.
(6) Jumalateenistuse korrakohase pidamise eest vastutab koguduse õpetaja või vastava tööala vaimulik.
(7) Korraline jumalateenistus on avalik.
§ 10. Jumalateenistuse pidamise koht
(1) Igal kogudusel peab kooskäimiseks olema kirik või selle puudumisel jumalateenistuseks sobiv ruum.
(2) Kogudus võib kiriku või kabeli rajada konsistooriumi loal.
(3) Kiriku, kabeli või mõne teise pühitsetud ruumi sihipärase kasutamise eest vastutab koguduse õpetaja või vaimulik, kelle vastutusalasse sakraalhoone või -ruum jääb. Nimetatud sakraalhoonet või -ruumi võib kasutada mõne teise konfessiooni jumalateenistuseks ja talituseks või mõnel muul otstarbel üksnes piiskopi loal.
(4) EELK-le kuuluva või tema kasutuses oleva kiriku, kabeli või mõne teise pühitsetud ruumi kasutamise üldise korra ja üldnõuded kiriku sisustusele kehtestab piiskoplik nõukogu.
3. PEATÜKK
Kiriklikud talitused
§ 11. Kiriklike talituste pidamine
(1) Kiriklikke talitusi peetakse kirikukogu heakskiidetud käsiraamatu või piiskopliku nõukogu kehtestatud korra järgi.
(2) Talituse korrakohase pidamise eest vastutab koguduse õpetaja või vastava tööala vaimulik.
(3) Vaimulikul on õigus keelduda sakramendi jagamisest või mõne teise kirikliku talituse pidamisest, kui sakramendi vastuvõtja või isik, kes on talituseks soovi avaldanud, on alkoholi- või narkojoobes või sellises psüühilises seisundis, et ta ei saa sellest väärikalt osa võtta.
(4) Ristimis-, konfirmatsiooni-, laulatus- ja ordinatsioonitalitus peetakse soovitavalt kirikus või mõnes teises pühitsetud ruumis.
§ 12. Ristimine
(1) Kehtivaks ristimiseks loetakse veega ristimine Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.
(2) Laps ristitakse soovitavalt tema elu esimestel kuudel.
(3) Kui on karta lapse või ristimiseks soovi avaldanud täiskasvanu peatset surma, tuleb ette võtta hädaristimine, mida võib toimetada iga täisealine kristlane. Hädaristimise kinnitab koguduse vaimulik käsiraamatus ette nähtud korras.
(4) Kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas inimene on ristitud või mitte, ristitakse ta tingimisi.
(5) Laps ristitakse tema vanema, hooldaja või eestkostja soovil või nõusolekul. Vähemalt üks neist peab olema luterliku kiriku konfirmeeritud liige või mõne teise EELK-ga osaduses oleva kiriku liige.
(6) Kui ristitav on jõudnud konfirmatsiooniikka, tuleb ristimine toimetada koos konfirmatsiooniga.
(7) Ristivanem (vader) peab olema luterliku kiriku konfirmeeritud liige. Erandina võib ristivanemaks olla mõne teise, lasteristimist tunnustava konfessiooni liige. Ristivanema kohus on kaasa aidata ristitava kristlikule kasvatamisele.
§ 13. Armulaud
(1) Armulaua seab piiskop või preester.
(2) Armulauda võib vastu võtta iga EELK konfirmeeritud liige ja EELK-ga armulauaosaduses oleva kiriku õigustatud liige, välja arvatud kirikuseadustikus sätestatud juhtudel.
(3) Ristitud laps võib armulauda vastu võtta koos vanema või hooldajaga.
(4) Täiskasvanud konfirmeerimata kirikuliige või mõne teise kiriku liige võib armulauast osa võtta juhul, kui see osutub vajalikuks hingehoidlikel põhjustel ning kui ta usub, et võtab armulaual vastu Kristuse tõelist ihu ja verd.
§ 14. Piht
(1) Pihti toimetatakse jumalateenistusel või eraldi talitusena. Pihitakse üksinda (erapiht) või ühiselt (ühispiht).
(2) Pihitalituse toimetab piiskop või preester. Pihi vastuvõtja peab hoidma pihisaladust.
§ 15. Konfirmatsioon
(1) Iga ristitu konfirmeeritakse alates 15. eluaastast.
(2) Konfirmatsioonitalituse toimetab piiskop või preester.
(3) Konfirmatsioonile eelneb leeriõpetus. Täpsemad nõuded leeriõpetusele kehtestab piiskoplik nõukogu.
§ 16. Laulatus
(1) Kristlik abielu algab laulatusega. Laulatada võib mehe ja naise riiklikult sõlmitud abielu.
(2) Laulatab piiskop või preester.
(3) Laulatatavad peavad olema EELK või EELK-ga osaduses oleva kiriku konfirmeeritud liikmed. Juhul kui laulatatav soovib laulatustalituse läbiviimist koguduses, millesse ta ei kuulu, peab laulatust toimetav vaimulik sellest eelnevalt teatama selle koguduse õpetajale, mille liige ta on.
(4) Kui üks laulatatavatest on mõne teise kiriku liige, kuid laulatus toimub EELK koguduses, laulatatakse EELK-s kehtiva korra järgi. Sellest teatatakse eelnevalt teise kiriku vaimulikule. Muul juhtumil võib laulatada ainult peapiiskopi või piiskopi loal.
(5) Kui EELK liikme abielu on laulatanud teise konfessiooni vaimulik, võib vaimulik pidada abielu õnnistamise talituse.
(6) Tuhkapäeval, palvepäeval ja Suurel Nädalal ei laulatata.
(7) Vaimulik sõlmib riiklikult abielu üksnes koos laulatusega.
§ 17. Haige võidmine
Haige võidmise viib läbi piiskop, preester või diakon.
§ 18. Ordinatsioon
(1) Vaimuliku ordineerib piiskop.
(2) Piiskopi ja preestri ordinatsioonitalitus peetakse soovitavalt toomkirikus, diakoni ordinatsioonitalitust võib pidada koguduses, kus ordineeritav tööle asub. Ordinatsioonitalitus peetakse missal.
§ 19. Matus
(1) Kiriklikult maetakse koguduseliiget. Hingehoidlikel kaalutlustel võib kiriklikult matta ka kirikusse mittekuulunud inimest.
(2) Matusetalituse toimetab vaimulik. Koguduse õpetaja või vastava tööala vaimuliku volitusel võib erandjuhul matta iga EELK täisealine liige.
(3) Kiriklikult maetuid mälestatakse kohaliku tava järgi kas matusele järgneval pühapäeval või hiljem.
§ 20. Õnnistamis- ja pühitsemistalitused
Õnnistamis- ja pühitsemistalitusi toimetab käsiraamatu või kasutamiseks lubatud korra järgi piiskop või preester. Diakon võib õnnistamis- ja pühitsemistalitusi toimetada üksnes vaimuliku ülema loal.
§ 21. Vaimuliku ja töötegija ametisse seadmine
Vaimulik ja töötegija seatakse ametisse käsiraamatus ettenähtud korras.
§ 22. Talituse registreerimine
(1) Ristimise, konfirmatsiooni, laulatuse ja matuse kohta peetakse koguduses talituste raamatut või registrit, mille vormi kinnitab konsistoorium.
(2) Kui koguduseliige laulatatakse või maetakse teises koguduses, tuleb sellest ühe kuu jooksul teatada tema koguduse õpetajale.
(3) Armulaual käimise kohta tehakse kanne koguduseliikmete registrisse üks kord aastas. Armulaual käimisest teises koguduses tuleb teatada kogudusse, mille liige armulaualine on, tema soovil üks kord aastas.
4. PEATÜKK
Issanda päeva ja pühade liturgiline pühitsemine
§ 23. Korralised jumalateenistused
(1) Kirikuaasta pühapäevade ja pühade pidamisel järgib EELK lääne kiriklikku traditsiooni.
(2) Issanda päeva ehk pühapäeva kui Kristuse ülestõusmise päeva, kirikupüha ja palvepäevi tuleb pühitseda korralise jumalateenistusega (missa või erandina sõnajumalateenistus). Neid jumalateenistusi võib pidamata jätta praosti loal. Asjakohase ettepaneku teeb koguduse õpetaja koguduse nõukogu nõusolekul.
(3) Tunnistatud kehtetuks 26.11.2019.
(4) Suurel kirikupühal (suurpühal) peetakse jumalateenistust igas koguduses. Suurpüha jumalateenistuse võib pidamata jätta praosti loal.
(5) Kiriku liturgilist elu ja kiriklike talituste ja jumalateenistuste pidamist reguleerib piiskopliku nõukogu kehtestatud jumalateenistusjuhend.
§ 24. Suured kirikupühad
(1) Suured kirikupühad (suurpühad) on: Kristuse sündimispüha (1. jõulupüha), Kristuse ilmumispüha (kolmekuningapäev), Suur Neljapäev, Suur Reede, Kristuse ülestõusmispüha (1. ülestõusmispüha), Kristuse taevaminemispüha, 1. nelipüha, kolmainupüha.
(2) Suurpüha tuleb pidada ettenähtud päeval. Seda ei saa asendada mõne teise pühaga.
§ 25. Teised kirikupühad
(1) Teised kirikupühad on: 2. jõulupüha, Jeesuse nimepäev (uusaastapäev), Kristuse ristimispüha, Kristuse kirgastamise püha ehk kirgastamispüha (6. august või viimane ilmumisaja pühapäev), Issanda templissetoomise püha ehk küünlapäev (2. veebruar), tuhkapäev, Issanda kuulutamise püha ehk kuulutamispäev ehk paastumaarjapäev (25. märts), palmipuudepüha, 2. ülestõusmispüha, 2. nelipüha, Ristija Johannese sündimispüha ehk jaanipäev (24. juuni), peaingel Miikaeli ja kõigi inglite püha ehk mihklipäev (29. september), lõikustänupüha (oktoobrikuu 2. pühapäev), usupuhastuspüha (31. oktoober), apostlite ja evangelistide mälestuspäevad, pühakutepäev (1. november), hingedepäev (2. november) ja kiriku või koguduse aastapäev (peetakse kiriku nimepäeval või koguduse asutamise aastapäeval).
(2) Kui kirikupüha langeb muule nädalapäevale peale pühapäeva ja seda ei ole võimalik pidada ettenähtud ajal, võib Issanda templissetoomise püha, Issanda kuulutamise püha, Ristija Johannese sündimispüha, Kristuse kirgastamise püha, peaingel Miikaeli ja kõigi inglite püha, usupuhastuspüha või koguduse aastapäeva pühitseda lähemal pühapäeval. Kui Issanda kuulutamise püha langeb Suurde Nädalasse, peetakse seda palmipuudepüha laupäeval või pühapäeval enne palmipuudepüha.
§ 26. Palvepäevad
Palvepäevad ja nendel kasutatavad lektsioonid kuulutab välja peapiiskop.
§ 27. Nime- ja mälestuspäevad
(1) Pühakute nime- ja mälestuspäevi tähistatakse vastavalt kohalikule tavale ja võimalusele.
(2) Kiriku ja koguduse nime- ja aastapäeva võib tähistada pühapäeval.
§ 28. Muude kiriklike sündmuste tähistamine
Piibli-, misjoni-, laste-, noorte-, leskede-, kalmistu- ja muid kohaliku tähtsusega pühi, samuti vana-aasta õhtut tähistatakse vastavalt kohalikule tavale.
§ 29. Riiklike ja rahvuslike tähtpäevade tähistamine
Riiklikke ja rahvuslikke tähtpäevi tähistatakse vastavalt kohalikule tavale ja võimalusele.
5. PEATÜKK
Liturgilised värvid
§ 30. Liturgiliste värvide loetelu
(1) Liturgiliste värvidena on kasutusel:
1) valge - rõõmu, tänu, valguse, puhtuse ja ülestõusmise värv;
2) punane - Püha Vaimu, kiriku ja veretunnistuse värv;
3) violett - paastu ja meeleparanduse värv;
4) must - sügava leina värv;
5) roheline - elu ja lootuse värv;
6) sinine – Neitsi Maarja värv.
(2) Liturgiliste värvide kasutamise täpsema korra kehtestab piiskoplik nõukogu.
§ 31. Liturgilise värvi asendamine
Kui ei ole võimalik muretseda kõikides liturgilistes värvides kirikutekstiile, võib punane asendada violetset, musta ja rohelist värvi.
§ 32. Liturgilise värvi vahetumine
(1) Liturgiline värv vahetub pühapäevale või suurpühale eelneval õhtul pärast päikeseloojangut või kell 18.00 ja jääb kehtima liturgilise perioodi viimase laupäeva õhtuni või järgmise suurpüha eelõhtuni.
(2) Kirikupüha, palvepäeva ja nime- ning mälestuspäeva liturgiline värv, kui see erineb antud liturgilise perioodi värvist, kehtib vaid ühe päeva (eelõhtust järgmise päeva õhtuni).
6. PEATÜKK
Vaimuliku ametirõivastus
§ 33. Vaimuliku liturgiline rõivastus jumalateenistusel ja talitusel
(1) Jumalateenistusel ja talitusel kannab vaimulik selleks ette nähtud liturgilist rõivastust.
(2) Piiskopi liturgiline rõivastus on alba, vöö, stoola ja mitra. Missal armulauda pühitsedes kannab piiskop üldjuhul kaasulat, muul jumalateenistusel ja talitusel piiskopimantlit.
(3) Preestri liturgiline rõivastus on alba, vöö, stoola ja missal armulauda pühitsedes kaasula või musta värvi talaar koos lõkadega. Muul jumalateenistusel ja talitusel võib preester kanda keepi. Praost võib talaari peal kanda praostikraed.
(4) Diakoni liturgiline rõivastus on alba, vöö ja stoola või musta värvi talaar koos lõkadega.
(5) Tunnistatud kehtetuks 26.11.2019.
(6) Jumalateenistusel abilisena kaasa teenides ja talitusel võib vaimulik kanda koorirüüd koos stoolaga.
(7) Koos ametiriietusega võib vaimulik kanda vaimulikubaretti.
§ 34. Vaimulikuameti kandidaadi ja ilmikabilise liturgiline rõivastus
(1) Vaimulikuameti kandidaadi liturgiline rõivastus on alba ja vöö või talaar ilma lõkadeta.
(2) Jumalateenistusel ja talitusel kaasa teeniv ilmikabiline võib kanda albat koos vööga.
§ 35. Piiskopi ja preestri ametitunnused
(1) Peapiiskopi ja piiskopi ametitunnuseks on mitra, piiskopirist ja piiskopisau. Kui piiskop teenib koos peapiiskopiga, siis ta ei kasuta piiskopisaua.
(2) Praosti ametitunnus on praostirist.
(3) Preestri ametitunnus on preestririst.
§ 36. Kaplani ametirõivastus ja ametitunnused
Kaplanil on õigus kasutada eriomast ametiriietust, ametitunnuseid ja eraldusmärke, mis on tema tööalal ette nähtud.
§ 37. Ametirõivastus muude ametikohustuste täitmisel
(1) Vaimulik kannab väljaspool jumalateenistust ja talitust vaimulikusärki, luterkuube, sutaani või muud väärikat rõivastust ning ametiristi.
(2) Ainult vaimulik võib kanda vaimulikusärki. Piiskop kannab soovitavalt violetset või musta värvi särki, preester musta värvi särki ja diakon rohelist või musta värvi särki.
(3) Musta värvi vaimulikusärgi asemel võib kanda halli, valget või sinist värvi särki.
(4) Luterkuube koos lõkade ning ametiristiga võib kanda ka liturgilise rõivastuse asemel väljaspool kirikut, kabelit või jumalateenistuseks pühitsetud ruumi peetaval talitusel.
§ 38. Ametiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus
Piiskoplikul nõukogul on õigus kehtestada ametiriietuse ja ametitunnuste täpsem kirjeldus ning kandmise kord.