4. OSA
VAIMULIK AMET
1. PEATÜKK
Vaimuliku ameti mõiste
§ 49. Vaimuliku ameti mõiste
(1) Vaimulik amet on Kristuse seatud karjase-, kuulutamis- ja teenimisamet ühe, püha, üleilmse ja apostliku kiriku teenistuses, mis rajaneb kõigi kristlaste osalemisel Kristuse kuninglikus preestriametis (Mt 28:19-20; Jh 20:21, 21:15-17; Ap 20:28; 1Pt 2:9; Ilm 1:6; Augsburgi usutunnistus, art. V ja XIV).
(2) EELK tunnustab vaimuliku ametina piiskopi, preestri ja diakoni ametit.
(3) Piiskopi ja preestri amet seisneb õpetamises, kuulutamises, sakramentide talitamises ja kirikukari rakendamises.
(4) Piiskop teostab ülemkarjasena ülevaatamisametit kohalikus kirikus või piiskopkonnas, vastutades õpetuse ja vaimulike ordineerimise eest (1Tm 3:1jj; 4:13; 5:22; Tt 1:9; Augsburgi usutunnistus, art. XXVIII; Apoloogia, art. XXVIII; Porvoo Ühisavaldus, §-d 42-44).
(5) Preester teostab talle usaldatud ametit koguduses või mõnel teisel kiriku tööalal (Ap 14:23; Tt 1:5).
(6) Diakoni ülesanne on teenida kogudust sõnalugemise, koguduse eestpalve juhtimise ja armulaua jagamisega, aidata kaasa koguduse õpetamises ja teha kristlikku hoolekandetööd (Ap 6:1-6; 1Tm 3:8).
§ 50. Mõistete kasutamine
Tunnistatud kehtetuks 26.11.2019.
2. PEATÜKK
Vaimuliku ameti teostamine
§ 51. Vaimuliku ameti teostamine
(1) Vaimulik amet antakse korrakohase ordinatsiooniga. Vaimuliku ameti teostamise õiguse annab konsistoorium või peapiiskop sellekohase otsusega.
(11) Vaimulik sõlmib peapiiskopiga teenistuslepingu. Teenistusleping ei ole tööleping riikliku seaduse tähenduses.
(2) Peapiiskopil ja piiskopil on ameti poolest õigus jutlustada ja jumalateenistusi ning talitusi läbi viia igas EELK koguduses ja tööalal.
(3) Praostil on see õigus oma praostkonna kogudustes ja tööaladel. Muudel juhtudel on vajalik kohaliku vastutava vaimuliku nõusolek.
(4) Preestril on see õigus oma koguduses või tööalal, mis on talle korrakohaselt usaldatud. Muudel juhtudel on vajalik kohaliku vastutava vaimuliku nõusolek.
(5) Diakonil on ametist tulenevalt sõnajumalateenistuse pidamise õigus.
(6) Vaimulikel on täiendkoolituse kohustus. Täiendkoolituse või atesteerimise korra kehtestab konsistoorium.
§ 52. Teise kiriku vaimuliku ordinatsiooni tunnustamine
(1) Otsuse teise kiriku vaimuliku ordinatsiooni tunnustamise kohta teeb peapiiskop.
(2) Piiskoplikul nõukogul on õigus määratleda teise kiriku vaimuliku ordinatsiooni tunnustamise eeldused.
§ 53. Preestriameti kandidaat
Praktikale määratud preestriameti kandidaadil on õigus juhendaja loal pidada sõnajumalateenistust ning juhul kui ta on diakon, lähtub ta teenimisel diakoni ordinatsioonist tulenevatest õigustest ja kohustustest.
§ 54. Jutlustaja
(1) Jutlustaja on nõutava ettevalmistuse saanud ilmik, kellele peapiiskop või piiskop on praosti taotlusel andnud õiguse sõnajumalateenistuse pidamiseks.
(2) Jutlustajale esitatavad haridusnõuded ja eksamineerimise korra sätestab peapiiskopi ettepanekul piiskoplik nõukogu.
(3) Jutlustaja seatakse ametisse käsiraamatus ettenähtud korras.
§ 55. Ilmikabilised
(1) Jumalateenistusel ja talitusel võivad koguduse õpetaja vastutusel kaasa teenida sellekohase ettevalmistuse saanud ilmikabilised.
(2) Koguduse liikmel on õigus toimetada hädaristimist ja õpetaja loal matust.
3. PEATÜKK
Vaimulike ametinõuded ja ordineerimine
§ 56. Üldisi nõudeid
(1) Vaimuliku ameti kandidaat peab olema jumalakartlik kirikuliige, kes oma isikuomaduste ning füüsiliste ja tervislike eelduste poolest on võimeline seda ametit pidama.
(2) Preestriks võib ordineerida isiku, kelle konfirmatsioonist on möödunud vähemalt viis aastat. Diakoniks võib ordineerida isiku, kelle konfirmatsioonist on möödunud vähemalt kolm aastat.
§ 57. Haridusnõuded
(1) Preestriks võib ordineerida teoloogiamagistri kraadiga isiku, kes on sooritanud eksamid pro venia concionandi ja pro ministerio ning keda peapiiskop on tunnistanud kõlblikuks preestriametit pidama.
(2) Diakoniks võib ordineerida teoloogiabakalaureuse kraadiga isiku, kes on sooritanud nõutavad eksamid ja keda peapiiskop on tunnistanud selle ameti vääriliseks.
(3) Preestri- või diakoniameti taotlejale esitatavad haridus- ja kutsenõuded ning eksamineerimise korra kinnitab kehtestab piiskoplik nõukogu.
(4) Piiskoppide kogu nõusolekul võib preestriks või diakoniks ordineerida isiku, kes ei vasta kirikuseadustiku paragrahvides 56, 57 ja 58 esitatud nõuetele.
§ 58. Vanusepiirangud
(1) Diakoniks võib ordineerida vähemalt 21-aastase isiku.
(2) Preestriks võib ordineerida vähemalt 24-aastase isiku.
(3) Vaimulik võib ametit pidada riikliku vanaduspensioni ea saabumiseni, kui tema ametiaega ei ole ettenähtud korras pikendatud.
§ 59. Ametistaaž
(1) Piiskopiks võib ordineerida isiku, kes on teeninud EELK preestrina vähemalt viisteist aastat.
(2) Praostiks võib valida isiku, kes on teeninud EELK preestrina vähemalt seitse aastat. Abipraostiks võib valida isiku, kes on teeninud EELK preestrina vähemalt viis aastat.
§ 60. Vaimulike ordineerimine
(1) Otsuse preestri- või diakoniameti kandidaadi ordineerimise kohta teeb peapiiskop.
(2) Vaimulikke ordineerib peapiiskop ja peapiiskopi korraldusel piiskop.
4. PEATÜKK
Peapiiskop ja piiskop
§ 61. Peapiiskopi õigused ja kohustused ülemkarjasena
Peapiiskopil on EELK kõrgeima karjasena:
1) kohustus juhtida EELK-d;
2) kohustus valvata vaimulike ja töötegijate ametipidamise ja kõlbelise elu üle ja olla neile hingekarjaseks;
3) õigus visiteerida piiskopkondi, praostkondi ja kogudusi ning inspekteerida tööalasid;
4) õigus ordineerida nõuetele vastavaid vaimulikke;
5) õigus rakendada kirikukari kirikuseadustikus ettenähtud juhtudel;
6) muud põhikirjas ja kirikuseadustikus talle antud õigused ja kohustused.
§ 62. Peapiiskopi ja piiskopi ametisseseadmine
Valitud peapiiskop ja piiskop seatakse ametisse kuue kuu jooksul valimise päevast arvates.
§ 63. Piiskopi õigused ja kohustused
(1) Piiskop on peapiiskopi kui kohaliku kiriku vaimuliku juhi ja ülemkarjase asetäitja ja abiline kiriku või mõne tema piiskopkonna või tööala juhtimisel (abipiiskopi tähenduses).
(2) Piiskopi õigused ja kohustused määrab kindlaks konsistoorium peapiiskopi ettepanekul.
(3) Piiskopil on piiskopkonna karjasena:
1) kohustus juhtida piiskopkonda;
2) kohustus valvata vaimulike ja töötegijate ametipidamise ja kõlbelise elu üle ja olla neile hingekarjaseks;
3) õigus peapiiskopi kinnitatud kava järgi visiteerida praostkondi ja kogudusi;
4) õigus rakendada kirikukari kirikuseadustikus ettenähtud juhtudel;
5) muud põhikirjas ja kirikuseadustikus talle antud õigused ja kohustused.
(4) Piiskopi ametiülesannete täitmise või tegevuse peatamise, samuti eemalviibimise ja puhkuse korral täidab tema ülesandeid konsistooriumi volitatud teine piiskop või praost.
5. PEATÜKK
Praost ja abipraost
§ 64. Praosti ja abipraosti valimine ja ametisse kinnitamine
(1) Praosti kandidaadi esitamise õigus on peapiiskopil, piiskopil või nende esindajal. Kandidaadi esitaja konsulteerib eelnevalt praostkonna vaimulikega.
(2) Praosti kandidaat peab olema preester.
(3) Abipraosti kandidaadi esitab praost.
(4) Praosti ja abipraosti valib ametisse praostkonna sinod.
(5) Praosti ja abipraosti kinnitab ametisse konsistoorium.
§ 65. Praosti ametiülesanded
Praosti ametiülesanded on:
1) juhtida ja koordineerida praostkonna tööorganite, vaimulike, töötajate ja koguduste tegevust;
2) täita kiriku juhtimisorganite juhiseid ja otsuseid ning korraldada nende elluviimine praostkonnas;
3) tunnistatud kehtetuks 13.09.2021;
4) valvata praostkonna vaimulike ja töötegijate ametipidamise ja kõlbelise elu üle;
5) külastada ja piiskopi ülesandel visiteerida praostkonna kogudusi;
6) lahendada vaimulike seas ja kogudustes tekkinud arusaamatusi ja väärnähteid;
7) tunnistatud kehtetuks 13.09.2021;
8) korraldada praostkonna majandustegevust;
9) teostada järelevalvet praostkonna koguduse juhtimisorganite tegevuse üle;
10) muud põhikirjas ja kirikuseadustikus temale pandud ülesanded ja kohustused.
§ 66. Praosti õigused
Praostil on ametiülesannete täitmisel õigus:
1) langetada kirikuseadustikus ettenähtud pädevuse piires otsuseid praostkonna vaimulike, töötajate ja koguduste tegevuse juhtimisel ja koordineerimisel;
2) jutlustada ja jumalateenistusi pidada igas praostkonna koguduses;
3) kokku kutsuda ja juhatada koguduse täiskogu või nõukogu koosolekut;
4) tunnistatud kehtetuks 13.09.2021;
5) esitada põhjendatud arvamus praostkonna koguduse õpetaja ametikoha täitmise küsimuses;
6) võtta tööle ja vabastada töölt praostkonna töötajaid;
7) muud põhikirjas ja kirikuseadustikus talle antud õigused.
§ 67. Praosti asendamine
Praosti ametiülesannete täitmise või tegevuse peatamise, samuti eemalviibimise ja puhkuse korral täidab praosti ülesandeid abipraost või konsistooriumi poolt määratud praostkonna koguduse õpetaja, teise praostkonna praost või piiskop.
§ 68. Praosti või abipraosti kohusetäitja määramine
(1) Kui praosti ametikohale ei ole võimalik esitada nõuetekohast kandidaati, nimetab konsistoorium piiskopi ettepanekul kuni üheks aastaks ametisse praosti kohusetäitja või annab praostkonna kindlaks määratud tingimustel hooldada piiskopile või mõnele teisele praostile.
(2) Kui abipraosti ametikohale ei ole võimalik esitada nõuetekohast kandidaati, nimetab konsistoorium praosti ettepanekul kuni üheks aastaks ametisse abipraosti kohusetäitja.
§ 68′. Toompraost
Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja kannab kiriku esindamisel ja peapiiskopi antud ülesandeid täites ajaloolise taustaga ametinimetust toompraost.
6. PEATÜKK
Kogudusevaimulikud
§ 69. Koguduse õpetaja
(1) Koguduse õpetaja juhib kogudust ja korraldab koguduse vaimulikku tegevust.
(2) Koguduse õpetaja ülesanne on:
1) karjasena vaimulikult juhatada ja hoida tema hoolde usaldatud Kristuse karja;
2) pidada jumalateenistusi ja talitusi;
3) korraldada muusika-, hingehoiu-, hoolekande-, laste- ja noorsootööd ning misjonitööd;
4) korraldada koguduse avalikke ja välissuhteid.
(3) Koguduse õpetaja vastutab koguduse jumalateenistusi, talitusi ja liikmeskonda kirjeldavate andmekogude pidamise eest.
(4) Koguduse õpetaja on kohustatud andma praostile, piiskopile, peapiiskopile ja konsistooriumile aru koguduse tegevusest.
§ 70. Koguduse abiõpetaja ja diakon
(1) Koguduse abiõpetaja ja diakon on koguduse õpetaja abilised, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist peapiiskop, küsides eelnevalt piiskopi ja praosti arvamust. Nad määratakse ametisse koguduse õpetaja ettepanekul ja koguduse nõukogu nõusolekul.
(2) Koguduse abiõpetaja ja diakon täidavad koguduse õpetajalt saadud ülesandeid.
§ 71. Resideerimiskohustus
(1) Kogudusevaimulik on kohustatud resideerima teenitava koguduse territooriumil, kui kogudus tagab selleks sobivad tingimused.
(2) Resideerimiskohustusest võib praosti nõusolekul vabastada piiskop, kui selleks on kaalukaid põhjuseid.
7. PEATÜKK
Teised vaimulikud
§ 72. EELK, piiskopkonna ja praostkonna vikaarvaimulike ametiülesanded ja kohustused
(1) EELK vikaarõpetaja ja vikaardiakoni ametiülesanded ja kohustused määrab kindlaks peapiiskop.
(11) Piiskopkonna vikaarõpetaja ja vikaardiakoni kohustused määrab kindlaks piiskop.
(2) Praostkonna vikaarõpetaja ja vikaardiakoni ametiülesanded ja kohustused määrab kindlaks praostkonna praost või vaimulik, kelle alluvusse vikaarõpetaja või vikaardiakon määratakse.
(3) Vikaarvaimulik on kohustatud pidama vähemalt kümme jumalateenistust või talitust aastas.
§ 73. Kaplani ametiülesanded ja kaplanite konverents
(1) Kaplani ametiülesanded, vastutusala ja alluvuse määrab kindlaks konsistoorium.
(2) Kaplanite tööga seotud küsimuste arutamiseks kutsub peapiiskop vähemalt ühel korral aastas kokku kaplanite konverentsi.
(3) Kaplanite konverentsi liikmed on peapiiskop, valdkonna assessor, peakaplanid ning peakaplanite ja valdkonna assessori nimetatud kaplanid.
8. PEATÜKK
Koguduse õpetaja ametikoha täitmine
§ 74. Koguduse õpetaja ametikoha tekkimine ja vabanemine
(1) Koguduse õpetaja ametikoht tekib, kui asutatakse uus kogudus.
(2) Koguduse õpetaja ametikoht vabaneb koguduse õpetaja tegevuse peatamise (välja arvatud § 90 lg 1 p 2 nimetatud juhul), ametist vabastamise, tagandamise ja surma korral.
(3) Koguduse õpetaja surmast teatab koguduse juhatus viivitamatult praostile, piiskopile ja konsistooriumile.
§ 75. Koguduse õpetaja ametikoha täitmine
(1) Vakantne koguduse õpetaja ametikoht tuleb täita kuue kuu jooksul.
(11) Koguduse õpetaja kandidaadi esitab peapiiskop.
(2) Koguduse õpetaja valitakse ametisse koguduse nõukogu poolt.
(3) Kui ükski koguduse õpetaja kandidaat ei osutu valituks või kandidaate ei ole, määrab konsistoorium peapiiskopi ettepanekul ja küsides eelnevalt arvamuse piiskopilt, koguduse õpetajaks preestri, kes on andnud selleks nõusoleku.
§ 76. Koguduse õpetaja ametikoha täitmise väljakuulutamine
(1) Koguduse juhatus esitab piiskopi kaudu konsistooriumile andmed õpetaja töötasu ja elamistingimuste kohta. Koguduse juhatusel ja praostil on õigus esitada oma ettepanekud koguduse õpetaja kandidaadilt eeldatavate kutseoskuste kohta.
(2) Koguduse õpetaja ametikoha täitmise kuulutab välja konsistoorium, määrates kindlaks kandideerimisavalduse esitamise tähtaja ja teatades sellest ajalehes "Eesti Kirik" ja muul sobival viisil.
§ 77. Koguduse õpetaja kandidaadi esitamine
(1) Preester, kes soovib kandideerida vakantsele koguduse õpetaja ametikohale, esitab peapiiskopile kirjaliku sooviavalduse ühes nõutavate dokumentidega.
(2) Kandideerimisloa andmise või sellest keeldumise otsustab peapiiskop pärast nõupidamist selle piiskopkonna piiskopiga ja praostkonna praostiga, millesse kuuluva koguduse õpetaja ametikohta täidetakse.
(3) Juhul kui peapiiskop ei anna kandideerimisluba ühelegi sooviavaldajale, võib ta piiskopkonna piiskopi ettepanekul seada kandidaadina üles preestri, kes on andnud oma nõusoleku.
(4) Koguduse õpetaja kandidaadi esitab koguduse nõukogule peapiiskop.
(5) Kandidaadil on õigus enne valimisi osaleda koguduse nõukogu koosolekul enda tutvustamiseks.
§ 78. Koguduse nõukogu kokkukutsumine ja juhatamine
(1) Koguduse nõukogu koosoleku koguduse õpetaja valimiseks kutsub kokku ja seda juhatab praost.
(2) Koguduse õpetaja osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole hääletamisest osavõtnutest.
(3) Juhul, kui koguduse õpetaja kandidaat ei osutu valituks, võib peapiiskop pärast nõupidamist selle piiskopkonna piiskopiga ja praostkonna praostiga, millesse kuuluva koguduse õpetaja ametikohta täidetakse, esitada uue kandidaadi või teha konsistooriumile ettepaneku määrata kogudusele õpetaja.
§ 79. Koguduse õpetaja ametisse kinnitamine
(1) Koguduse õpetaja kinnitab ametisse konsistoorium.
(2) Koguduse õpetaja astub ametisse alates kinnitamise hetkest, kui asjakohases otsuses ei ole märgitud teisiti.
(3) Koguduseõpetaja ametisse seadmise (introdutseerimise) kohta teeb otsuse peapiiskop, nimetades talituse läbiviija ning selle toimumise aja.
§ 80. Hooldajaõpetaja määramine
(1) Konsistoorium määrab kogudusele hooldajaõpetaja:
1) kui koguduse õpetaja ametikohale ei ole kandidaate;
2) kui koguduse õpetaja ametiülesannete täitmine on peatatud;
3) koguduse õpetaja ametikoha täitmise ajaks.
(2) Koguduse hooldajaõpetaja määratakse tähtajaliselt lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel.
9. PEATÜKK
Ametisse määramine ja ametist vabastamine
§ 81. Peapiiskopi ja piiskopi ametist vabastamine
Peapiiskopi ja piiskopi ametist vabastamise otsustab kirikukogu peapiiskopi või piiskopi isikliku sooviavalduse põhjal.
§ 82. Praosti ametist vabastamine
Praosti ametist vabastamise otsustab konsistoorium:
1) praosti isikliku sooviavalduse põhjal;
2) kui praost vabastatakse oma praostkonna koguduse õpetaja ametikohalt;
3) kui peapiiskop, piiskop või praostkonna sinod seda taotleb.
§ 83. Abipraosti ametist vabastamine
Abipraosti ametist vabastamise otsustab konsistoorium:
1) abipraosti isikliku sooviavalduse põhjal;
2) kui abipraost vabastatakse oma praostkonna koguduse õpetaja ametikohalt;
3) kui peapiiskop, piiskop, praost või praostkonna sinod seda taotleb.
§ 84. Koguduse õpetaja ametist vabastamine
(1) Konsistooriumil on õigus vabastada koguduse õpetaja ametist:
1) kui koguduse õpetaja on kinnitatud teise koguduse õpetajaks;
2) koguduse õpetaja isikliku sooviavalduse alusel;
3) koguduse nõukogu põhjendatud ettepanekul, kui selle poolt on hääletanud kaks kolmandikku nõukogu liikmetest.
(2) Konsistoorium vabastab koguduse õpetaja ametist reservi arvamise, ametist tagandamise ja vaimulike nimekirjast kustutamise korral.
§ 85. Koguduse abiõpetaja ja diakoni ametisse määramine ja ametist vabastamine
(1) Koguduse abiõpetaja ja diakoni määrab ametisse koguduse õpetaja ettepanekul ja koguduse nõukogu nõusolekul peapiiskop.
(2) Peapiiskop võib määrata kogudust, mida teenib hooldajaõpetaja, tema taotlusel ja praosti nõusolekul teenima praostkonna vikaardiakoni või mõne teise koguduse diakoni selle õpetaja nõusolekul.
(3) Koguduse abiõpetaja ja diakoni vabastab ametist peapiiskop:
1) seoses asumisega teisele ametikohale;
2) isikliku sooviavalduse alusel;
3) koguduse õpetaja kirjalikult põhjendatud ettepanekul, millele lisatakse koguduse nõukogu arvamus;
4) reservi arvamise, ametist tagandamise ja vaimulike nimekirjast kustutamise korral.
§ 86. EELK, piiskopkonna ja praostkonna vikaarvaimuliku ametisse määramine ja ametist vabastamine
(1) EELK vikaarõpetaja ja vikaardiakoni määrab ametisse ja vabastab ametist peapiiskopi ettepanekul konsistoorium.
(11) Piiskopkonna vikaarõpetaja ja vikaardiakoni määrab ametisse ja vabastab ametist piiskopi ettepanekul konsistoorium.
(2) Praostkonna vikaarõpetaja ja vikaardiakoni määrab ametisse ja vabastab ametist praosti ettepanekul konsistoorium.
§ 87. Vaimuliku vabastamine ametikohalt usalduse kaotuse või tööga mittetoimetulemise tõttu
Konsistoorium võib peapiiskopi ettepanekul vabastada ametikohalt koguduse õpetaja, koguduse abiõpetaja, koguduse diakoni, vikaarvaimuliku, teatava tööala vaimuliku või kaplani seoses usalduse kaotamise või tööga mittetoimetulemise tõttu.
§ 88. Ametiaja pikendamine
(1) Kirikukogu võib konsistooriumi ettepanekul pikendada peapiiskopi või piiskopi ametiaega kuni 72-aastaseks saamiseni.
(2) Konsistoorium võib preestri või diakoni ametiaega pikendada vaimuliku ettepanekul, kellele ta allub.
10. PEATÜKK
Vaimuliku tegevuse peatamine ja lõpetamine
§ 89. Ametiülesannete täitmise tähtajaline peatamine
(1) Konsistoorium võib tähtajaliselt peatada preestri või diakoni ametiülesannete täitmise praostina, abipraostina, koguduse õpetajana, koguduse abiõpetajana, koguduse diakonina, vikaarvaimulikuna, teatava tööala vaimulikuna või kaplanina seoses õpingutega, tervisliku olukorraga, kirikliku väärteo menetlemise ajaks või teistel põhjustel, mis ajutiselt takistavad vaimulikku tema ametikohal töötada. Seatud tähtaja möödudes asub vaimulik oma ametiülesandeid täitma samal ametikohal.
(2) Vaimuliku ametiülesannete täitmise tähtajalise peatamise otsuses määratakse vajaduse korral asendaja või töökorraldus antud ajavahemikuks.
§ 90. Tegevuse peatamine
(1) Peapiiskopil on õigus peatada kuni 12 kuuks preestri või diakoni tegevus vaimulikuna:
1) vaimuliku isikliku sooviavalduse põhjal;
2) kirikliku väärteomenetluse algatamise või raske avaliku pahanduse tõttu asjaolude selgitamise ajaks;
3) karistusena kirikliku väärteo toimepanemise eest.
(2) Konsistoorium võib peapiiskopi ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel preestri või diakoni tegevuse tähtajaliselt peatada kauemaks kui 12 kuud.
(3) Isikul, kelle tegevus vaimulikuna on peatatud, ei ole õigust tegutseda EELK vaimulikuna.
§ 91. Reservi arvamine
(1) Preester või diakon arvatakse reservi isikliku avalduse põhjal või peapiiskopi ettepanekul, kui selleks on kaalukaid põhjuseid.
(2) Reservi arvamise otsuse teeb konsistoorium.
(3) Reservi arvatud vaimulik (edaspidi reservvaimulik) võib pidada jumalateenistusi ja talitusi kokkuleppel kohaliku vastutava vaimulikuga.
(4) Reservvaimulik on kohustatud pidama vähemalt kümme jumalateenistust või talitust aastas.
§ 92. Ametist tagandamine
(1) Konsistooriumil on õigus peapiiskopi või piiskopi ettepanekul tagandada preester või diakon vaimulikust ametist:
1) kui vaimulik on sooritanud eriti raske kirikliku väärteo;
2) kui vaimuliku suhtes on jõustunud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud vabaduskaotuslik karistus.
(2) Kirikukogul on õigus tagandada ametist peapiiskop või piiskop:
1) kui peapiiskop või piiskop on kuritarvitanud oma ametit;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel.
§ 93. Vaimulike nimekirjast kustutamine
(1) EELK vaimulike nimekirjast kustutatakse peapiiskopi ettepanekul:
1) vaimulik, kes on EELK-st lahkunud;
2) vaimulik, kes on ametist tagandatud;
3) reservvaimulik või vikaarvaimulik, kes ei ole 3 aastat täitnud reservvaimuliku või vikaarvaimuliku kohustusi;
4) vaimulik, kes on astunud mõne teise kiriku teenistusse, kui kirikute vahelises lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
5) vaimuliku põhjendatud isikliku avalduse põhjal.
(2) Vaimuliku nimekirjast kustutamise otsuse teeb konsistoorium.
(3) Vaimuliku staatuse võib ennistada konsistoorium peapiiskopi ettepanekul.
11. PEATÜKK
Emerituur
§ 94. Vaimuliku emerituuri arvamine
(1) Vaimulik arvatakse emerituuri 65-aastaseks saamisel, kui tema ametiaega ei ole ettenähtud korras pikendatud, või tervislikel põhjustel. Otsuse vaimuliku emerituuri arvamise kohta teeb konsistoorium.
(2) Emeriitvaimulik kannab järgnevat ametinimetust vastavalt tema ordinatsioonile või emerituuri arvamise hetkel peetud ametikohale: peapiiskop emeritus, piiskop emeritus, praost emeritus, õpetaja emeritus või preester emeritus, diakon emeritus.
(3) Kui emerituuri arvatud vaimulik jätkab hiljem tööd EELK-s, siis ei kasutata tema ametinimetusega täiendit emeritus.
§ 95. Emerituuri arvatud vaimuliku õigused
(1) Emerituuris oleval vaimulikul on õigus pidada jumalateenistusi ja talitusi kokkuleppel kohaliku vastutava vaimulikuga.
(2) Emerituuris oleval vaimulikul on õigus kanda ametiriietust ja ametitunnuseid vastavalt tema ordinatsioonile ja emerituuri arvamise hetkel peetud ametikohale.
12. PEATÜKK
Muud sätted
§ 96. Teenistussuhete korraldamine
EELK teenistuses oleva vaimulikuga teenistussuhete korraldamise, töötasu ja sotsiaalsete tagatistega seonduvate küsimuste lahendamise otsustab konsistoorium.
§ 97. Puhkus ja asendamine
EELK teenistuses oleva vaimuliku puhkuse ja asendamise korra kehtestab konsistoorium.
§ 98. Leinakorra kehtestamine
EELK vaimuliku surmast teatamise, matuse korraldamise ja läbiviimise ning mälestamise korra kehtestab konsistoorium.