10. OSA
MUUD SäTTED
1. PEATÜKK
Autasud
§ 395. EELK autasu saaja
EELK autasu antakse EELK vaimulikule ja ilmikule tema teenete eest EELK ja koguduse töös. EELK autasu võib anda ka isikule, kes ei ole EELK liige, kuid on osutanud teeneid EELK-le.
§ 396. EELK autasud ja aunimetused
(1) EELK autasud on
1) EELK aumärgid: kuldrist, teeneterist, teeneteristi tunnustusmärk (edaspidi tunnustusmärk) ja koostöömedal;
2) EELK tunnustuskirjad: elutöö preemia, aukiri, tänukiri.
(2) EELK aunimetus on titulaarpraost.
§ 397. Titulaarpraost
(1) Titulaarpraosti aunimetus antakse õpetajale, kes on pikka aega laitmatult ja edukalt töötanud koguduses või mõnel EELK tegevusalal. Titulaarpraosti aunimetus võidakse anda ka EELK-sse mittekuuluvale luterlikule vaimulikule, kes on osutanud teeneid EELK-le.
(2) Titulaarpraosti aunimetus antakse eluajaks.
§ 398. Kuldrist
(1) Kuldrist antakse peapiiskopile ja piiskopile ametitunnusena. Kuldristi kandmise õiguse võib anda erilise tunnustusena vähemalt 25 aastat ustavalt teeninud preestrile, kes oma töö ja eluga on edendanud EELK ülesehitamist.
(2) Kuldristi statuudi kehtestab konsistoorium.
§ 399. Elutöö preemia
(1) Eriliste teenete eest EELK-le antakse vaimulikule või ilmikule elutöö preemia.
(2) Elutöö preemia rahalise suuruse otsustab konsistoorium.
(3) Kui autasustatav ei ole saanud varem teeneteristi, antakse talle teeneteristi vastav järk.
§ 400. Teeneterist
(1) Teeneterist antakse vaimulikule või ilmiktöötegijale, kes on ustavalt teeninud kogudust või mõnel EELK tegevusalal osutanud märkimisväärseid teeneid. Teeneterist võidakse anda ka isikule, kes ei ole EELK teenistuses, kuid on osutanud EELK-le märkimisväärseid teeneid.
(2) Teeneteristi statuudi kinnitab konsistoorium.
§ 400′. Tunnustusmärk
Tunnustusmärk antakse isikule, kes on ustavalt teeninud EELK-d või silmapaistvalt edendanud EELK poolt järgitavaid aateid.
§ 400". Koostöömedal
(1) Koostöömedal antakse EELK välispartnerile – vaimulikule või ilmikule – kes on osutanud silmapaistvaid teeneid EELK-le või selle kogudusele.
(2) Koostöömedali statuudi kinnitab konsistoorium.
§ 401. Aukiri
Aukiri antakse tunnustuseks isikule, kellel on teeneid mõnel EELK tegevusalal või koguduse töös, samuti isikule, kes ei ole EELK liige, kuid on kaasa aidanud EELK tegevusele.
§ 402. Tänukiri
Tänukiri antakse isikule, kes on andnud oma panuse EELK tegevusele.
§ 403. Ettepanek autasu andmise kohta
Konsistooriumile võib ettepaneku autasu andmise kohta teha peapiiskop, piiskop, konsistooriumi assessor, kantsler, vaimulike konverentsi juhatus, praostkonna nõukogu või praost, koguduse juhatus või õpetaja, EELK sihtasutuse või koostööpartneri juhtorgan. Ettepanek peab olema põhjendatud ja selles peavad olema kirjeldatud autasustamiseks esitatud isiku teened.
§ 404. Autasu ja aunimetuse andmine ja registreerimine
(1) Otsuse kuldristi, teeneteristi, koostöömedali, elutöö preemia, aukirja ja aunimetuse andmise kohta teeb konsistoorium.
(2) Otsuse tunnustusmärgi ja tänukirja andmise kohta teeb peapiiskop.
(3) Otsus autasu ja aunimetuse andmise kohta peab sisaldama põhjenduse, mille eest autasu või aunimetus omistatakse. Otsus avaldatakse ajalehes "Eesti Kirik" ja elektroonilises Kiriku Teatajas.
(4) Autasu kulud kaetakse konsistooriumi eelarvest, ettepaneku tegija poolt või mõlema poolt ühiselt.
(5) EELK vaimulike konverentsi, praostkonna ja koguduse autasu statuut registreeritakse konsistooriumis. Autasu andja on kohustatud hiljemalt ühe kuu jooksul peale autasu andmist saatma konsistooriumi sekretariaadile sellekohase teatise.
§ 405. Autasu kandmise õiguse äravõtmine
(1) Autasustatult, kellele on mõistetud §-s 386 nimetatud karistus või kes on välja arvatud armulauaosadusest või kellele jõustunud kohtuotsusega on mõistetud kriminaalkaristus mõne süüteo eest, võidakse konsistooriumi otsusel temale antud aunimetuse, Kuldristi või Teeneteristi kandmise õigus ära võtta.
(2) Vaimulik, kes lahkub EELK-st, kaotab õiguse Kuldristi kandmiseks.
§ 406. Autasude register
EELK autasude registrit peab konsistooriumi kantselei.
2. PEATÜKK
EELK diasporaa
§ 407. Diasporaa kogudus
(1) Diasporaa koguduseks on väljaspool Eestit asetsev kogudus või EELK-ga osaduses olev ja samadel õpetuslikel alustel tegutsev kogudus.
(2) Tunnistatud kehtetuks 29.11.2017.
(3) Osaduse loob EELK ja koguduse vahel sõlmitud leping, mille teksti on eelnevalt heaks kiitnud konsistoorium.
(31) Koguduse EELK-sse vastuvõtmise või EELK-ga ühisesse osadusse võtmise otsustab kirikukogu. Kirikukogu otsuse eelnõu seletuskirjale lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leping.
(4) Diasporaa kogudus järgib oma tegevuse korraldamisel ja aruannete esitamisel EELK põhikirjas, EELK kirikuseadustikus ja teistes EELK õigusaktides koguduse kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingus võidakse kokku leppida, millised eelpoolnimetatud õigusaktide sätted ei kuulu kohaldamisele ning kuidas toimub koguduse tegevuse korraldamine, kui need erisused tulenevad asukohariigi õigusest või koguduse ajalooliselt väljakujunenud traditsioonist.
(5) Diasporaa kogudusel peab olema juhatus.
(6) Diasporaa praostkonda mittekuuluva diasporaa koguduse puhul täidab praosti ülesandeid diasporaa piiskop.
(7) Diasporaa koguduse asutamisel võib jätta kohaldamata käesoleva seadustiku §-d 171-175 ning konsistoorium võib kehtestada iga koguduse asutamise puhul asutamise korra ja sellega seotud tähtajad.
(8) Tunnistatud kehtetuks 13.09.2021.
(9) Diasporaa koguduse lõpetamine või jagunemine ning diasporaa koguduste ühinemine toimub koguduse või koguduste juhatuste, diasporaa praostkonna praosti, diasporaa piiskopi ja konsistooriumi koostöös.
§ 408. Diasporaa tugikogudus
(1) Diasporaa tugikogudus on koht, kus korraldatakse jumalateenistusi. Jumalateenistuste toimumisest teavitamise ja nende läbiviimise valmiduse eest hoolitseb ning tugikoguduses kogunevate inimeste nimekirja peab tugikoguduse kontaktisik.
(2) Diasporaa tugikoguduseks loetakse ka asukohariigi kiriku või koguduse eestikeelset tööd.
(3) Diasporaa tugikoguduse võib rajada konsistoorium oma otsusega või konsistooriumi heakskiidul mõni väljaspool Eestit või Eestis asuv kogudus juhatuse või seda asendava organi otsusega või diasporaa praostkond praosti otsusega.
(4) Diasporaa tugikoguduse kontaktisiku nimetab diasporaa piiskop.
(5) Diasporaa tugikogudus esitab EELK õigusaktidest tulenevaid aruandeid nendes õigusaktides sätestatud korras ja tähtaegadeks.
(6) Diasporaa tugikoguduse tegevuse lõpetamisel kohaldatakse sama korda, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 tugikoguduse rajamise kohta.
§ 409. Liikmed
(1) Diasporaa koguduse liikme määratlemisel ja teistes liikmega seotud küsimustes (õigused, kohustused, liikmete arvestus jm) lähtutakse EELK õigusaktides koguduse liikme kohta sätestatust.
(2) Diasporaa koguduse liige võib kuuluda samaaegselt ühte asukohariigi kogudusse, kui selline võimalus tuleneb asukohariigi õigusest ning EELK õpetuse alused ei välista EELK liikme sellese kogudusse kuulumist.
(3) Diasporaa koguduse liige võib samaaegselt olla teise EELK koguduse või diasporaa koguduse liige.
§ 410. Vaimulik teenimine
(1) Diasporaa kogudusel on õpetaja, tugikogudusel on vastutav vaimulik. Vaimuliku puudumisel korraldab teenimist diasporaa praostkonna praost või diasporaa koguduse praostkonda mittekuulumise puhul diasporaa piiskop.
(2) Diasporaa koguduse vaimuliku teenimise korraldamisel ja vaimuliku ametikoha täitmisel lähtutakse EELK õigusaktides koguduse vaimuliku teenimise korraldamise ja vaimuliku ametikoha täitmise kohta sätestatust, kui käesoleva seadustiku § 407 lõikes 3 nimetatud lepingust ei tulene teisiti.
(3) Kui diasporaa kogudust või tugikogudust teenib asukohariigi kirikusse kuuluv vaimulik, sõlmitakse selle vaimuliku ja konsistooriumi vahel kirjalik kokkulepe.
(4) Diasporaa koguduse vaimulik, kes ei ole asukohariigi kirikusse kuuluv vaimulik, loetakse EELK teenistuses olevaks vaimulikuks käesoleva seadustiku tähenduses. Juhul kui see vaimulik ei ole vaimulikuks ordineeritud EELK-s, omandab ta EELK teenistuses oleva vaimuliku õigused pärast seda, kui peapiiskop on teinud otsuse tema ordinatsiooni tunnustamise kohta.
§ 411. Diasporaa praostkond
(1) Diasporaa praostkond moodustatakse vähemalt kolmest diasporaa kogudusest. Diasporaa praostkonna moodustamine toimub praostkonda moodustavate koguduste, diasporaa piiskopi ja konsistooriumi koostöös. Otsuse diasporaa praostkonna moodustamise kohta võtab vastu konsistooriumi ettepanekul kirikukogu.
(2) Diasporaa praostkonna ning selle praosti ja teiste juhtorganite suhtes kohaldatakse EELK õigusaktides praostkonna, praosti ja teiste juhtorganite kohta sätestatut, kui nimetatud õigusaktidest ei tulene teisiti.
§ 412. Diasporaa piirkonna piiskop
(1) Peapiiskopi ettepanekul määrab konsistoorium diasporaa juhtimise ülesandeks piiskopile.
(2) Diasporaa piiskop teeb konsistooriumile ettepanekuid käesolevas peatükis sätestamata küsimuste lahendamiseks, mis puudutavad EELK diasporaad.