9. OSA
KIRIKUKARI

1. PEATÜKK
Üldsätted

§ 382. Kirikukari eesmärk ja rakendamine

(1) Kirikukari eesmärk on eksija juhtimine meeleparandusele, selleks et süüdlane pöörduks ja taastaks oma vahekorra Jumala ja kaaskristlastega (Mt 18:15-20; 1Kr 6:1-6; Gl 6:1-4; 2Tm 2:22-26; 2Tm 3:16-17; Jk 5:19-20).
(2) Kiriku karjaseameti pädevusse kuulub pattude andeksandmine ja kinnitamine, väärõpetuse tõrjumine ja jumalakartmatute kõrvaldamine kiriku osadusest (Mt 16:19; Jh 20:23; 1Tm 4:7; 2Tm 4:2; Tt 1:9-11; Augsburgi usutunnistus, art. XXVIII; Apoloogia, art. XXVIII; Schmalkaldeni artiklid, "Kirikuosadusest väljaheitmisest"; Traktaat paavsti võimust ja primaadist, "Piiskoppide võimust ja õigusemõistmisest").
(3) Karjaseametisse kutsutu on kohustatud talle antud õiguste kohaselt rakendama kirikukari ausalt, erapooletult ja vastutustundlikult, pidades silmas kiriku hüvangut ja eksija juhtimist meeleparandusele.

§ 383. Mõisted

Kirikuseadustiku käesolevas osas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) EELK teenistuskorra rikkumine on vaimuliku ameti teostamise õiguse kuritarvitamine, ametivõimu ja -volituste ületamine, vaimuliku ametiülesannete ja -kohustuste tahtlik mittetäitmine ja vaimuliku ametivande rikkumine.
2) Kõlblusvastane tegu on raske eksimus Jumala käsu ja pühakirjas ilmutatud kõlblusnormide vastu.
3) Usulise väärõpetuse levitamine on kiriku õpetusega vastuolus olevate seisukohtade teadlik ja tahtlik levitamine.

2. PEATÜKK
Kiriklikud väärteoasjad

§ 384. Kiriklikud väärteod

Kiriklikud väärteod on:
1) EELK teenistuskorra rikkumine;
2) kõlblusvastane tegu;
3) usulise väärõpetuse levitamine.

§ 385. Hoiatused ja karistused

(1) EELK teenistuses olevat vaimulikku, kes on toime pannud kirikliku väärteo, võib hoiatada kirjaliku manitsusega ja karistada kirjaliku noomituse, tegevuse peatamise või ametist tagandamisega.
(2) EELK liikme, kes järjepidevalt levitab väärõpetust või toimib kõlvatult, võib välja arvata armulauaosadusest ja peatada tema õigused täiskogu liikmena.
(3) Kedagi ei või karistada sama väärteo eest rohkem kui üks kord.

§ 386. Manitsuse ja karistuse määramine vaimulikule

(1) Manitsus või karistus määratakse vastavalt väärteo laadile ja kantakse vaimuliku teenistuskirja.
(2) Manitsuse määramise õigus on peapiiskopil, piiskopil ja praostil.
(3) Noomituse määramise õigus on peapiiskopil ja piiskopil.
(4) Preestri ja diakoni tegevuse peatamise õigus kuni kolmeks kuuks on peapiiskopil.
(4¹) Preestri ja diakoni tegevuse peatamise õigus kuni 12 kuuks on piiskoppide kogul.
(5) Preestri või diakoni tegevuse peatamise õigus kauemaks kui 12 kuud on konsistooriumil;
(6) Vaimulikust ametist tagandamise õigus on konsistooriumil.
(7) Peapiiskopi ja piiskopi ametist tagandamise õigus on kirikukogul.
(8) Enne manitsuse või karistuse määramise otsuse tegemist nõuab praost, piiskop või peapiiskop väärteo toimepannud vaimulikult seletuskirja, mis tuleb esitada seitsme päeva jooksul.

§ 387. Armulauaosadusest väljaarvamine (ekskommunikatsioon)

(1) Kui koguduse liige on pannud toime raske kirikliku väärteo ning kui koguduse õpetaja on väärteo toimepanijat tagajärjetult manitsenud väärteo jätkamisest loobuma, võib koguduse õpetaja langetada otsuse tema armulauaosadusest väljaarvamise kohta. Otsuses märgitakse väärteo laad, armulauaosadusse tagasivõtmise tingimused ja otsuse vaidlustamise kord. Otsus tehakse teatavaks väärteo toimepanijale, koguduse nõukogule ja praostile, kes teatab sellest peapiiskopile.
(2) Peapiiskopil, piiskopil ja praostil on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus ameti poolest.
(3) Kui vaimulik paneb toime raske kirikliku väärteo, mille eest karistatakse vaimuliku tegevuse peatamisega või vaimulikust ametist tagandamisega, on peapiiskopil ja piiskopil õigus väärteo toimepanija armulauaosadusest välja arvata.
(4) Armulauaosadusest väljaarvatu kaotab koguduse täiskogu liikme õigused, samuti õiguse osa saada kiriklikest talitustest, välja arvatud piht.
(5) Armulauaosadusest väljaarvamise otsus muudetakse, kui eksinu parandab meelt ja võtab vastu absolutsiooni selle koguduse õpetajalt, mille liige ta on, või praostilt või piiskopilt või peapiiskopilt.

§ 388. Kaebuse esitamine karistamisotsuse peale

(1) Kirikliku väärteo toimepanemise eest karistatul on õigus esitada kaebus tema kohta tehtud karistamisotsuse peale:
     1) peapiiskopile, kui otsuse armulauaosadusest väljaarvamise kohta on teinud koguduse õpetaja, praost või piiskop;
     2) piiskopliku nõukogule, kui §-s 384 punktides 2 ja 3 nimetatud väärteo eest on karistuse määranud peapiiskop või piiskop või kui peapiiskop on jõusse jätnud koguduse õpetaja, praosti või piiskopi määratud karistuse;
     3) õiguskomisjonile, kui karistuse määramisel on rikutud õiguskorda ning kui peapiiskop ei ole karistamisotsust tühistanud.
(2) Kaebust määratud karistamisotsuse peale on võimalik esitada 40 päeva jooksul alates karistuse teatavaks tegemisest.

§ 389. Karistamisotsuse tühistamine või muutmine

(1) Peapiiskopil või piiskopil on õigus tühistada koguduse õpetaja või praosti otsus armulauaosadusest väljaarvamise kohta ning praosti poolt määratud manitsus, kui nimetatud otsus või manitsus ei ole kooskõlas väärteo raskusastmega või kui ilmneb täiendavaid asjaolusid, millest otsuse langetaja ei olnud teadlik.
(2) Piiskoplikul nõukogul on õigus tühistada või muuta peapiiskopi või piiskopi määratud karistus kõlblusvastase teo või usulise väärõpetuse levitamise eest, kui see ei ole kooskõlas väärteo raskusastmega või on alusetu või kui ilmneb asjaolusid, millest karistuse määraja ei olnud teadlik.

3. PEATÜKK
Kirikukohtu koosseis, pädevus ja töökord

§ 390. Kirikukohtu koosseis