6. OSA
KOGUDUSE JUHTIMINE
1. PEATÜKK
Kihelkonna piiride muutmine ning koguduse asutamine, vastuvõtmine, ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
1. jagu
Kogudus ja kihelkond
§ 169. Koguduse mõiste
(1) Kogudus on kihelkondlikul või muul alusel koondunud kristlaste ühendus.
(2) Kihelkond on koguduse ajalooliselt väljakujunenud või muul viisil kindlaks määratud tegevuspiirkond. Koguduse õpetaja korraldab vaimulikku teenimist oma koguduse kihelkonnas.
(3) Koguduse kihelkonna piirid (tegevuspiirkonna) või liikmeskonna koondumise aluse määrab praostkonna sinod.
(4) Vaidlused kihelkondade piiride üle lahendab konsistoorium.
§ 170. Praosti teenitava kuulutuspunkti rajamine
(1) Konsistooriumil on õigus peapiiskopi või piiskopi taotlusel rajada kihelkonna piiridesse kuulutuspunkt, mille teenimist korraldab praostkonna praost.
(2) Peapiiskop või piiskop lisab kuulutuspunkti rajamise taotlusele kirjaliku põhjenduse ning praostkonna praosti ja kohaliku koguduse õpetaja kirjalikud arvamused kuulutuspunkti rajamise otstarbekusest.
2. jagu
Uue koguduse asutamine
§ 171. Uue koguduse asutamise taotluse esitamine
(1) Uue koguduse asutamise taotluse (edaspidi asutamistaotluse) koostavad vähemalt 12 EELK koguduse täiskogu liiget, kes on vähemalt 18-aastased. Taotluse esitajad kirjutavad taotlusele oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja elukoha ning lisavad igaüks õiendi selle kohta, et nad on mõne EELK koguduse täieõiguslikud liikmed. Selle õiendi annab välja koguduse õpetaja. Taotlusele allakirjutanutest järjekorras esimest loetakse taotlejate esindajaks.
(2) Asutamistaotluses märgitakse ära:
1) koguduse kihelkonna piirid või muu liikmeskonna koondumise alus;
2) koht, kus asuks loodava koguduse jumalateenistusteks ja ametitalitusteks kasutatav hoone või ruum.
(3) Asutamistaotlus esitatakse selle praostkonna praostile, kelle praostkonna territooriumil asuks loodava koguduse jumalateenistusteks ja ametitalitusteks kasutatav hoone või ruum.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise ja koguduse EELK-sse vastuvõtmise vahelisel ajal toimub taotluse esitanute vaimulik teenimine kooskõlastatult praostkonna praostiga.
§ 172. Arvamuste kogumine asutamistaotluse kohta
(1) Praostkonna praost saadab kahe nädala jooksul pärast kihelkondliku koguduse asutamistaotluse saamist nõude kirjaliku arvamuse esitamiseks nende koguduste õpetajatele, kelle kihelkonda uus kogudus soovitakse asutada. Koguduse õpetaja peab arvamuses teatama, kas ta on nõus uue koguduse asutamisega või mitte. Arvamuse saadab ta praostile kahe nädala jooksul pärast nimetatud nõude saamist praostilt.
(2) Kui asutatav kogudus paikneks osaliselt ka naaberpraostkonna territooriumil, küsib praost, kellele esitati asutamistaotlus, arvamust naaberpraostkonna praostilt, saates kahe nädala jooksul sellesisulise kirja. Naaberpraostkonna praost saadab kahe nädala jooksul pärast nimetatud kirja saamist nõude kirjaliku arvamuse esitamiseks nende koguduste õpetajatele, kelle territooriumile uus kogudus soovitakse asutada. Koguduste õpetajad järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud korda ja tähtaega. Naaberpraostkonna praost saadab koguduste õpetajate arvamused koos oma arvamusega temalt arvamuse küsinud praostile kahe nädala jooksul pärast kõigi asjassepuutuvate koguduste õpetajatelt arvamuse saamist.
(3) Juhul kui asutamistaotluses on märgitud koguduse liikmeskonna koondumise alus, mis ei ole kihelkondlik, pöördub praostkonna praost käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuse nõudega koguduse õpetaja poole, kelle koguduse kihelkonnas asub koht, kus asuks loodava koguduse jumalateenistusteks ja ametitalitusteks kasutatav hoone või ruum. Koguduse õpetaja järgib arvamuse andmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud korda ja tähtaega.
§ 173. Asutamistaotluse ja arvamuste edasisaatmine konsistooriumile
Asutamistaotluse saanud praost saadab asutamistaotluse koos §-s 172 nimetatud arvamuste ja oma arvamusega nelja nädala jooksul pärast viimase asjassepuutuva arvamuse saamist konsistooriumile.
§ 174. Konsistooriumi nõusolek uue koguduse asutamiseks
(1) Konsistoorium otsustab kahe kuu jooksul pärast asutamistaotluse ja arvamuste saamist, kas ta annab nõusoleku uue koguduse asutamiseks või mitte, ning teatab sellest asutamistaotluse edastanud praostile kirjalikult.
(2) Praostkonna praost saadab kahe nädala jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konsistooriumi otsuse saamist selle §-s 171 lõikes 1 nimetatud taotlejate esindajale.
§ 175. Uue koguduse asutamise koosolek
(1) Kui konsistoorium andis nõusoleku uue koguduse asutamiseks, kutsub praostkonna praost nelja nädala jooksul pärast konsistooriumi sellekohase otsuse saamist koguduse asutamise koosolekule kokku asutamistaotluse esitanud isikud.
(2) Koguduse asutamise koosolekut juhatab praost. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 12 taotluse esitanut. Otsused tehakse lihthäälteenamusega.
(3) Asutamiskoosoleku käik protokollitakse. Protokollimiseks valivad asutajad endi hulgast protokollija ja kolm protokollile allakirjutajat. Protokollile lisatakse asutajate nimekiri, milles on näidatud nende elukohad ja isikukoodid, koos asutajate allkirjadega.
(4) Koosoleku protokollile kirjutavad alla praost, protokollija ja kolm selleks valitud allakirjutajat. Asutamise koosoleku protokolli ärakirja saadab praost kahe nädala jooksul pärast koosolekut konsistooriumile. Ärakirja õigsuse kinnitab praost.
§ 176. Koguduse juhtimisorganite valimine
Enne asutatud või taastatud koguduse vastuvõtmist EELK-sse otsustab konsistoorium, milliseks tähtajaks peab kogudus läbi viima juhtimisorganite valimised. Valimiste korra määrab konsistoorium.
§ 177. Koguduse asutamise üle otsustamine kirikukogus
Koguduse asutamise ja EELK-sse vastuvõtmise üle otsustab kirikukogu.
3. jagu
Uue koguduse asutamine koguduse jagunemise teel
§ 178. Koguduse jagunemine
(1) Koguduse jagunemine on olemasolevast kogudusest (edaspidi emakogudus) kahe või enama uue koguduse (edaspidi tütarkogudus) moodustamine.
(2) Koguduse jagunemisel eraldatakse osa emakoguduse kihelkonnast ning moodustatakse sellest tütarkoguduse või tütarkoguduste kihelkonnad.
§ 179. Koguduse jagunemise taotlus
(1) Koguduse jagunemise ja uue koguduse või koguduste asutamise taotluse (edaspidi jagunemistaotluse) teevad vähemalt 12 koguduse täiskogu liiget. Jagunemistaotluses teatatakse koguduse jagunemise põhjendus ning nimetatakse koht, kus asuks tütarkoguduse jumalateenistusteks ja ametitalitusteks kasutatav hoone või ruum. Jagunemistaotlusele lisatakse uue koguduse asutajate nimekiri, milles on näidatud nende elukohad ja isikukoodid, koos asutajate allkirjadega. Juhul kui jagunemisel luuakse mitu uut kogudust, lisatakse iga loodava koguduse kohta eraldi jagunemisettepaneku tegijate nimekiri. Jagunemistaotlusele lisatakse:
1) ettepanek tütarkoguduse kihelkonna piiride määramise kohta;
2) ettepanek tütarkoguduse nime kohta.
(2) Jagunemistaotlus esitatakse koguduse nõukogule. Koguduse nõukogu vaatab jagunemistaotluse läbi kahe kuu jooksul pärast selle saamist ning annab sellele nõusoleku või mitte.
(3) Kui koguduse nõukogu on jagunemistaotlusele nõusoleku andnud, edastab ta selle kahe nädala jooksul praostile. Jagunemistaotlusele lisatakse nõukogu ettepanek tütarkogudusele üle antava vara ja kohustuste kohta ning koguduse õpetaja kirjalik arvamus jagunemise otstarbekusest.
(4) Praost edastab jagunemistaotluse nelja nädala jooksul konsistooriumile, lisades sellele oma kirjaliku arvamuse.
§ 180. Konsistooriumi nõusolek koguduse jagunemiseks
(1) Konsistoorium otsustab kahe kuu jooksul pärast jagunemistaotluse ja arvamuste saamist, kas ta annab nõusoleku koguduse jagunemiseks või mitte.
(2) Kui konsistoorium andis nõusoleku koguduse jagunemiseks, määrab ta oma otsusega koguduse jagunemise järel tekkivate kihelkondade piirid.
(3) Konsistooriumi vastus jagunemiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta saadetakse kirjalikult praostile ja jagunemistaotluse teinud kogudusele.
§ 181. Täiskogu koosolek uue koguduse asutamiseks koguduse jagunemise teel
(1) Kui konsistoorium andis nõusoleku koguduse jagunemiseks, kutsub praostkonna praost pärast konsistooriumi sellekohase otsuse saamist kokku jaguneva koguduse täiskogu koosoleku. Täiskogu koosolek tuleb kutsuda kokku mitte vähem kui nelja ning mitte enam kui kaheksa nädala jooksul pärast konsistooriumi otsusest teadasaamist. Täiskogu koosoleku kokkukutsumise teates nimetatakse koosoleku esialgne päevakord ning viis, kuidas koguduse täiskogu liikmed saavad tutvuda jagunemistaotluse ja selle lisadega.
(2) Täiskogu koosolekut, millel otsustatakse koguduse jagunemine ning uue koguduse asutamine, juhatab praost.
(3) Koguduse jagunemise heakskiitmiseks peab täiskogu heaks kiitma:
1) jagunemistaotluse;
2) konsistooriumi otsuse jagunemisel tekkivate kihelkondade piiridest;
3) koguduse nõukogu ettepaneku tütarkogudusele antava vara ja kohustuste kohta.
(4) Kui koguduse täiskogu ei nõustu koguduse jagunemisega või konsistooriumi otsusega jagunemisel tekkivate kihelkondade piiridest või koguduse nõukogu ettepanekuga tütarkogudusele antava vara ja kohustuste kohta, loetakse jagunemine nurjunuks.
(5) Koosoleku käik protokollitakse. Protokollimiseks valivad täiskogu liikmed endi hulgast protokollija ja kolm protokollile allakirjutajat. Protokollile lisatakse jagunemisettepaneku tegijate nimekiri, milles on näidatud nende elukohad ja isikukoodid, koos ettepaneku tegijate allkirjadega. Juhul kui jagunemisel luuakse mitu uut kogudust, lisatakse iga loodava koguduse kohta eraldi jagunemisettepaneku tegijate nimekiri.
(6) Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, protokollija ja kolm selleks valitud allakirjutajat. Täiskogu koosoleku protokolli ärakirja saadab praost kahe nädala jooksul pärast koosolekut konsistooriumile. Ärakirja õigsuse kinnitab praost.
§ 182. Koguduse juhtimisorganite valimine
Pärast jagunemise heakskiitmist koguduse poolt otsustab konsistoorium, milliseks tähtajaks peab jagunemisel loodud kogudus läbi viima juhtimisorganite valimised. Valimiste korra määrab konsistoorium.
§ 183. Koguduse jagunemise ning jagunemise teel loodud koguduse EELK-sse vastuvõtmise üle otsustamine kirikukogus
Koguduse jagunemise ning jagunemise teel loodud koguduse EELK-sse vastuvõtmise üle otsustab kirikukogu.
§ 184. Koguduse liikme astumine jagunemise teel loodud kogudusse
(1) Koguduse liige, kes soovib astuda jagunemise teel loodud kogudusse, teatab oma soovist selle koguduse õpetajale, mille liige ta on. Koguduse õpetaja edastab soovi praostkonna praostile.
(2) Koguduse liikmeandmete pidamist korraldab kuni jagunemise teel loodud koguduse vastuvõtmiseni EELK-sse praostkonna praost.
§ 185. Vara ja kohustuste üleminek jagunemise teel asutatud uuele kogudusele
Varad ja kohustused antakse jagunemise teel asutatud uuele kogudusele üle sellekohase lepinguga pärast selle koguduse kandmist riiklikku usuliste ühenduste registrisse.
4. jagu
Koguduste ühinemine
§ 186. Koguduste ühinemine
(1) Koguduste ühinemine on kahest või enamast olemasolevast kogudusest ühe koguduse loomine.
(2) Kihelkondlikul alusel koondunud koguduste ühinemisel liidetakse ühinevate koguduste kihelkonnad ning moodustatakse nendest üks kihelkond. Taoliselt saavad ühineda vaid kogudused, kelle kihelkondadel on ühine piir.
§ 187. Koguduste ühinemise taotlus
(1) Koguduste ühinemise taotluse esitab koguduse juhatus nõukogu heakskiidul praostkonna praostile. Taotluses märgitakse ära:
1) kogudused, millega ühinemist soovitakse;
2) ühinemistingimuste kirjeldus, s.h millise koguduse tegevus lõpetatakse (edaspidi ühendatav kogudus) ja millisele kogudusele (edaspidi ühendav kogudus) antakse üle ühineva koguduse vara ja kohustused;
3) ettepanek ühinemisjärgse koguduse nime kohta. Taotlusele lisatakse koguduse õpetaja kirjalik arvamus ühinemise otstarbekusest.
(2) Praostkonna praost edastab taotluse kahe nädala jooksul kogudusele, kellega ühineda soovitakse. Koguduse nõukogu, kellele taotlus esitati, otsustab kahe kuu jooksul, kas ta annab nõusoleku ühinemiseks või mitte. Koguduse nõukogu otsus saadetakse ühinemisettepaneku teinud kogudusele ja praostkonna praostile ning sellele lisatakse koguduse õpetaja kirjalik arvamus ühinemise otstarbekusest. Juhul kui koguduse nõukogu ei nõustu koguduste ühinemisega, loetakse ühinemine nurjunuks.
(3) Kui taotluses soovitakse ühineda kogudusega, mis kuulub naaberpraostkonda, saadab praost ühinemistaotluse kahe nädala jooksul pärast selle saatmist naaberpraostkonna praostile. Naaberpraostkonna praost saadab kahe nädala jooksul taotluse kogudusele, kellega ühineda soovitakse. Kogudus järgib käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud korda ja tähtaega. Naaberpraostkonna praost saadab kahe nädala jooksul pärast koguduselt vastuse saamist selle koos oma kirjaliku arvamusega temalt arvamuse küsinud praostile.
§ 188. Ühinemistaotluse ja arvamuste edasisaatmine konsistooriumile
Pärast kõigi §-s 187 nimetatud materjalide saamist saadab praost taotluse koos nimetatud lisade, arvamuste ja oma arvamusega kahe nädala jooksul konsistooriumile.
§ 189. Konsistooriumi nõusolek koguduste ühinemiseks
(1) Konsistoorium otsustab kahe kuu jooksul pärast ühinemistaotluse ja arvamuste saamist, kas ta annab nõusoleku koguduste ühinemiseks või mitte.
(2) Kui konsistoorium andis nõusoleku kihelkondlike koguduste ühinemiseks, määrab ta oma otsusega ühinemisjärgse koguduse kihelkonna piirid.
(3) Konsistooriumi vastus ühinemiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta saadetakse kirjalikult ühinemistaotluse teinud kogudustele ning nende koguduste praostkondade praostidele.
§ 190. Koguduste ühinemise otsustamine ühinevate koguduste täiskogude poolt
(1) Kui konsistoorium andis nõusoleku koguduste ühinemiseks, kutsub selle praostkonna praost, kuhu kogudus kuulub, kokku koguduse täiskogu koosoleku. Täiskogu koosolekud kutsutakse eraldi kokku igas ühinemistaotluse esitanud koguduses.
(2) Täiskogu koosolek tuleb kutsuda kokku mitte vähem kui nelja ning mitte enam kui kaheksa nädala jooksul pärast konsistooriumi otsusest teadasaamist. Koosoleku kokkukutsumise teates nimetatakse koosoleku esialgne päevakord ning viis, kuidas koguduse täiskogu liikmed saavad tutvuda ühinemistaotluse ja selle lisadega.
(3) Koguduse täiskogu koosolekut, millel otsustatakse koguduste ühinemise üle, juhatab praost.
(4) Koguduste ühinemise heakskiitmiseks peab täiskogu ühinemistaotluse heaks kiitma. Ühinemisega lõpetatavas koguduses on ühinemise otsus vastu võetud, kui koguduse täiskogu otsustab koguduse lõpetada. Lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle kahe kolmandiku täiskogu koosolekul osalenud liikmetest. Lõpetatavas koguduses võib täiskogu valida vähemalt kaheliikmelise likvideerimiskomisjoni.
(5) Kui koguduse täiskogu ühinemistaotlust heaks ei kiida, loetakse ühinemine nurjunuks.
(6) Koosoleku käik protokollitakse. Protokollimiseks valivad täiskogu liikmed endi hulgast protokollija ja kolm protokollile allakirjutajat.
(7) Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, protokollija ja kolm selleks valitud allakirjutajat. Täiskogu koosoleku protokolli ärakirja saadab praost kahe nädala jooksul pärast koosolekut konsistooriumile. Ärakirja õigsuse kinnitab praost.
§ 191. Vara ja kohustuste üleminek koguduste ühinemisel
Ühendatava koguduse varad ja kohustused antakse ühendavale kogudusele üle pärast koguduste ühinemise heakskiitmist kirikukogu poolt.
§ 192. Koguduse liikme staatus koguduste ühinemisel
Koguduse liige, kes kuulus enne koguduste ühinemist ühendatavasse kogudusse, loetakse pärast koguduse likvideerimist kuuluvaks ühendavasse kogudusse.
§ 193. Ühendava koguduse juhtimisorganite valimine
Pärast ühinemisavalduse heakskiitmist kõigi ühinevate koguduste poolt otsustab konsistoorium, milliseks tähtajaks peab ühendav kogudus läbi viima juhtimisorganite valimised. Valimiste korra määrab konsistoorium.
§ 194. Ühendatava koguduse lõpetamine ja likvideerimine
(1) Pärast koguduste ühinemise kinnitamist kirikukogu poolt esitab konsistoorium riiklikule usuliste ühenduste registrile ühendatava koguduse lõpetamise avalduse.
(2) Koguduse likvideerijateks on koguduse juhatuse liikmed või täiskogu poolt valitud likvideerimiskomisjoni liikmed.
§ 195. Koguduste ühinemise ning ühinemise tõttu koguduse lõpetamise üle otsustamine kirikukogus
Koguduste ühinemise ning ühinemise tõttu koguduse lõpetamise üle otsustab kirikukogu.
5. jagu
Koguduse lõpetamine
§ 196. Koguduse lõpetamine
Koguduse lõpetamine toimub käesoleva peatüki 4. jaos kirjeldatud korras.
§ 197. Koguduse lõpetamise üle otsustamine kirikukogus
Koguduse lõpetamise üle otsustab kirikukogu.
§ 198. Koguduse liikme staatus koguduse likvideerimisel
Koguduse liikme, kes ei ole koguduse likvideerimise ajaks astunud mõnda teise kogudusse, kogudusliku kuuluvuse määrab praostkonna praost. Praost teatab sellekohasest otsusest kirjalikult koguduse liikmele.
6. jagu
Muud sätted
§ 199. Endise EELK koguduse taastamine
EELK koguduse, mis on lõpetatud pärast 16. juunit 1940. a, taastamine toimub samas korras nagu uue koguduse asutamine. Seejuures lisatakse asutamistaotlusele kirjalikud tõendid koguduse lõpetamise asjaolude kohta.
§ 200. EELK-sse mitte kuuluva koguduse vastuvõtmine EELK-sse
(1) EELK-sse mitte kuuluv kogudus esitab taotluse EELK-sse vastuvõtmise kohta konsistooriumile. Konsistoorium teatab taotlejale nõusolekust koguduse vastuvõtmiseks või sellest keeldumisest kuue kuu jooksul.
(2) Koguduse EELK-sse vastuvõtmise üle otsustab kirikukogu.
§ 201. Uue koguduse praostkondliku kuuluvuse määramine
Koguduse asutamise või jagunemisega loodud uue koguduse või olemasoleva koguduse vastuvõtmisel EELK-sse määrab selle koguduse praostkondliku kuuluvuse konsistooriumi ettepanekul kirikukogu.
§ 202. Vastuvõetud koguduse vabastamine maksudest
Kogudus on sellel kalendriaastal, mil kirikukogu tegi otsuse tema asutamise, jagunemise või EELK-sse vastuvõtmise kohta, vabastatud maksude tasumisest EELK konsistooriumi ja praostkonna eelarvesse.
2. PEATÜKK
Koguduse juhtimisorganite valimine
1. jagu
Üldsätted
§ 203. Valija
Koguduse juhtimisorgani või ametiisiku valimistel saab osaleda vähemalt 18-aastane konfirmeeritud koguduseliige, kes samas või mõnes teises EELK koguduses on eelmisel või jooksval kalendriaastal käinud armulaual ning tasunud liikmemaksu või teinud liikmeannetuse ning kelle õigusi ei ole kirikukari korras piiratud.
§ 204. Teenistuses oleva vaimuliku kandideerimispiirang
(1) EELK teenistuses olevat vaimulikku ei saa valida koguduse nõukogu või juhatuse liikmeks.
(2) Reservi arvatud või emerituuris oleval vaimulikul on õigus kandideerida koguduse nõukogu või juhatuse liikmeks.
§ 205. Hääletamise salajasus
Hääletamine isikuvalimistel on salajane.
§ 206. Koguduse nõukogu poolt valitud ametiisiku tagasikutsumine ja uue ametiisiku valimised
(1) Koguduse nõukogul on õigus tagasi kutsuda enda poolt valitud ametiisik (juhatuse valitav liige, revident, revisjonikomisjoni liige, sinodi saadik ja asendussaadik).
(2) Tagasikutsutud või surma läbi lahkunud isiku asemele valitud ametiisiku volitused kehtivad kuni järgmiste juhtorgani või ametiisiku korraliste valimisteni.
2. jagu
Koguduse nõukogu valimiste üldine kord
§ 207. Koguduse nõukogu valimiste toimumise aeg
(1) Nõukogu valimised toimuvad üks kord nelja aasta jooksul. Valimiste üldine ajavahemik määratakse kindlaks kirikukogu otsusega hiljemalt kuus kuud enne valimisperioodi algust.
(2) Nõukogu valimised algavad pühapäeval ning kestavad üks kuni kaheksa päeva.
(3) Valimiste täpse aja ja kestuse määrab koguduse juhatus.
§ 208. Koguduse nõukogu liikme kandidaat
Nõukogu liikme kandidaadiks võib üles seada vähemalt 18-aastase konfirmeeritud koguduseliikme, kes samas või mõnes teises EELK koguduses on eelmisel või jooksval kalendriaastal käinud armulaual ning tasunud liikmemaksu või teinud liikmeannetuse ning kelle õigusi ei ole kirikukari korras piiratud.
§ 209. Valitava nõukogu liikmete ja asendusliikmete arv
(1) Koguduse nõukogusse kuulub 7-30 valitavat liiget. Ameti poolest kuuluvad nõukogusse koguduse õpetaja ja abiõpetaja.
(2) Soovitavalt enne kirikukogu kindlaksmääratud valimiste ajavahemiku algust ja hiljemalt kaks kuud enne selle lõppu määrab koguduse nõukogu kindlaks valitava nõukogu liikmete täpse arvu ning otsustab kui mitu häält on igal täiskogu liikmel valimistel. Asendusliikmete arv on soovitatavalt kuni üks kolmandik kindlaksmääratud liikmete arvust.
(3) Juhul kui valimiste toimumise alguseks esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvust väiksem arv kandidaate, on koguduse täiskogul õigus vähendada valitava nõukogu liikmete, asendusliikmete ja valimistel täiskogu liikmete poolt antavate häälte arvu. Sel puhul ei tohi valitava nõukogu liikmete arv olla väiksem kui seitse. Selline otsus tuleb teha enne hääletamise algust.
§ 210. Täiskogu liikmetele nõukogu valimistest teatamise kord
Täiskogu liikmetele teatatakse nõukogu valimistest vähemalt nelja nädala jooksul enne valimiste toimumist. Teade on kirjalik (koguduse infolehes, teadetetahvlil, massiteabevahendites, täiskogu liikmele saadetav kiri vms) ning lisaks sellele ka suuline (jumalateenistuse kantsliteadetes, massiteabevahendites vms). Teates peab sisalduma vähemalt nõukogu valimiste täpne aeg, valimiste kord ja § 203 sisu.
§ 211. Juhatuse ettevalmistused nõukogu valimisteks
(1) Pärast valitava nõukogu liikmete ja asendusliikmete arvu määramist koguduse nõukogu poolt ning hiljemalt neli nädalat enne valimiste toimumist koguduse juhatus:
1) määrab nõukogu valimiste täpse aja ja koha (kohad) §-de 207 lõike 2 ja § 220 lõike 3 kohaselt;
2) korraldab täiskogu liikmete nimekirja koostamise § 212 kohaselt;
3) korraldab täiskogu liikmetele nõukogu valimistest teatamist.
(2) Koguduse juhatus korraldab teiste nõukogu valimistega seotud küsimuste lahendamist, mis EELK põhikirja ja kirikuseadustiku alusel ei kuulu teiste EELK organite pädevusse.
§ 212. Koguduse täiskogu liikmete nimekiri
(1) Koguduse täiskogu liikmete nimekirja koostavad koguduse juhatuse nimetatud isikud koguduses olevate andmekogude (personaalraamatud, liikmeregister vms) või muude allikate alusel.
(2) Juhul kui koguduses puuduvad andmed liikmeannetuse teinud või liikmemaksu tasunud isiku osalemisest armulaual, võib ta kanda täiskogu liikmete nimekirja, kui ta kinnitab armulaual osalemist oma suulise või kirjaliku avaldusega. Soovitav on avalduses märkida armulauast osavõtmise aeg ja koht.
(3) Liikmete nimekiri peab olema koostatud hiljemalt neli nädalat enne valimiste toimumist. Nimekirjaga on õigus tutvuda kõigil koguduse liikmetel.
(4) Liikmete nimekirjas on võimalik teha täiendusi kuni valimiste lõppemiseni.
(5) Juhul kui isikut ei kanta liikmete nimekirja, on tal õigus pöörduda koguduse juhatuse poole kaebusega temale valimistest osavõtmise õiguse tagamiseks. Juhatus teeb otsuse isiku kandmise kohta liikmete nimekirja või jätab kaebuse rahuldamata ning teatab sellest viivitamatult kaebuse esitajale.
§ 213. Kandidaatide esitajad
Koguduse nõukogu liikmekandidaate võivad esitada nõukogu, juhatus, koguduse õpetaja ja 5-10 koguduse täiskogu liiget üheskoos.
§ 214. Kandidaadi ülesseadmine koguduse juhatuse või nõukogu poolt
(1) Koguduse juhatus ja nõukogu seavad nõukogu liikmete kandidaadid üles hiljemalt kaks nädalat enne valimisi.
(2) Juhatuse või nõukogu poolt esitatavate kandidaatide hulk võib olla väiksem koguduse nõukogu poolt määratud nõukogu liikmete ja asendusliikmete koguhulgast.
(3) Juhatus või nõukogu võib oma kandidaatidena üles seada ka koguduse täiskogu liikmete poolt üles seatud kandidaate.
§ 215. Kandidaadi ülesseadmine koguduse õpetaja poolt
Koguduse õpetaja seab nõukogu liikmete kandidaadid üles iga kandidaadi kohta eraldi koostatud ülesseadmise kirjas. Ülesseadmise kiri tuleb esitada koguduse juhatusele hiljemalt kaks nädalat enne valimisi.
§ 216. Kandidaadi ülesseadmine koguduse täiskogu liikmete poolt
(1) Koguduse täiskogu liikmed seavad nõukogu liikmete kandidaadid üles hiljemalt kaks nädalat enne valimisi iga kandidaadi kohta eraldi koostatud ülesseadmise kirjas. Ülesseadmise kirja soovitatava vormi kehtestab konsistoorium.
(2) Alla võib kirjutada kuni kolmele kandidaadi ülesseadmise kirjale. Juhul kui täiskogu liige on alla kirjutanud enamale kui kolmele kandidaadi ülesseadmise kirjale, loetakse tema allkiri kehtivaks ainult esimesel kolmel koguduse juhatusele esitatud ülesseadmiskirjal. Kandidaat ise ei või enda ülesseadmise kirjale alla kirjutada.
(3) Ühe kandidaadi kohta võib olla ainult üks ülesseadmise kiri. Kui neid on rohkem, loetakse kehtivaks koguduse juhatusele esimesena esitatu. Teistele selle kandidaadi ülesseadmise kirjadele allakirjutanud koguduseliikmed ei ole seejärel enam selle kandidaadi ülesseadmisega seotud, seega võivad nad alla kirjutada mõne muu kandidaadi ülesseadmise kirjale.
(4) Juhul kui juhatus või nõukogu seavad üles kandidaadi, kes on üles seatud täiskogu liikmete poolt ülesseadmiskirjaga, ei ole ülesseadmiskirjale allakirjutanud koguduseliikmed seejärel enam selle kandidaadi ülesseadmisega seotud, seega võivad nad alla kirjutada mõne muu kandidaadi ülesseadmise kirjale.
§ 217. Kandidaatide registreerimine ja kandmine koondnimekirja
(1) Kandidaatide ülesseadmise kirjad registreerib koguduse juhatus nende üleandmise järjekorras.
(2) Kandidaadi ülesseadmise kirjale lisatakse kandidaadi nõusolekukiri. Nõusolekukirja esitavad kõik ülesseatud kandidaadid. Nõusolekukiri esitatakse juhatusele hiljemalt kaks nädalat enne valimisi. Nõusolekukirja vormi kehtestab konsistoorium.
(3) Kandidaadi ülesseadmise kirja ja kandidaadi nõusolekukirja ei saa tagasi võtta.
(4) Juhatus registreerib nõusolekukirja esitanud kandidaadid ning kannab nende nimed koondnimekirja. Koondnimekirja kantakse kõik kandidaadid eesti tähestiku järjekorras. Nimekiri asetatakse nähtavale kohale kiriku juures ja tehakse muul viisil täiskogu liikmetele teatavaks hiljemalt kaks nädalat enne valimisi. Juhul kui kandidaate on võimalik üles seada ka koguduse täiskogu koosolekul, lisatakse nimekirjale sellekohane märge.
§ 218. Kandidaadi ülesseadmine koguduse täiskogu koosolekul
(1) Täiskogu koosolekul, millel valitakse või alustatakse koguduse nõukogu valimistega, võib kandidaadi üles seada juhul kui selgub, et koguduse õpetaja, koguduse juhatus, nõukogu ja täiskogu liikmed on esitanud § 209 lõikes 2 nimetatud arvust väiksema koguarvu kandidaate.
(2) Täiskogu koosolekul on õigus kandidaat üles seada vähemalt viiel täiskogu liikmel ühiselt, koguduse õpetajal või koguduse juhatusel suulise või kirjaliku teadaandega. Iga täiskogu liige võib käesolevas paragrahvis kirjeldatud viisil osaleda kuni kolme kandidaadi ülesseadmisel.
(3) Iga ülesseatud kandidaat peab teatama oma nõusolekust kandideerimiseks kas isiklikult täiskogu koosolekul või omakäelise kirjaliku nõusolekukirjaga.
(4) Pärast täiskogu liikmete poolt esitatud kandidaatidelt nõusoleku saamist suleb täiskogu koosoleku juhataja kandidaatide nimekirja ning asutakse hääletamisele.
(5) Ülesseatud kandidaatide nimed lisatakse kandidaatide koondnimekirja lõppu nende esitamise järjekorras.
§ 219. Kandidaatide tutvustamine
Kandidaatide elulooandmeid võib enne valimisi tutvustada kirjalikult (koguduse teadetetahvlil, infolehes vmt). Kandidaate tutvustatakse suuliselt täiskogu koosolekul enne hääletamisele asumist. Hääletamise ajal ei ole lubatud agitatsioon.
§ 220. Hääletamine
(1) Täiskogu valib enne hääletamisele asumist oma liikmete hulgast vähemalt kolmeliikmelise valimiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe. Juhul kui hääletamine ei lõpe samal päeval, pitseerib valimiskomisjon täiskogu liikmete ees koosolekul valimiskasti. Pitseeritakse koguduse pitseri jäljendiga ning selle juurde annavad valimiskomisjoni liikmed oma allkirjad. Pitser avatakse pärast hääletamise lõppemist.
(2) Enne hääletamisele asumist loetakse ette kandidaatide nimed koondnimekirja kandmise järjekorras.
(3) Pärast kandidaatide nimede ettelugemist kuulutab koosoleku juhataja välja vaheaja hääletamiseks, teatades koguduse juhatuse poolt määratud hääletamise kohad ja ajad, hääletamise lõppemise aja ning koosoleku jätkumise aja.
(4) Kui hääletamine ei lõpe samal päeval ning kui see on valimissedelite vormistamiseks ja paljundamiseks vajalik, võib hääletamist alustada järgneval päeval.
(5) Kui hääletamine ei lõpe samal päeval, on täiskogu liikmel õigus pöörduda valimiskomisjoni poole palvega võimaldada tal hääletada kodus. Valimiskomisjoni liige või liikmed külastavad täiskogu liiget enne hääletamise lõppu, võttes kaasa valimissedeli ja valimiskasti. Kui valimiskomisjoni liikmel ei ole võimalik võtta kodus hääletamisele kaasa täiskogu liikmete nimekirja, annab kodus hääletaja valimissedeli saamisel allkirja aktile valimissedeli saamise kohta. Akt lisatakse hiljem liikmete nimekirjale.
(6) Hääletamine peab lõppema hiljemalt kaheksandal päeval pärast hääletamise algust.
(7) Pärast hääletamist loeb valimiskomisjon hääled.
§ 221. Valimissedel
(1) Hääletamine viiakse läbi valimissedelitega.
(2) Valimissedelile kantakse ülesseatud kandidaatide ees- ja perekonnanimed koondnimekirjas toodud järjekorras.
(3) Valimissedel märgistatakse koguduse pitseri jäljendiga.
(4) Valimissedelid peavad olema ühesugused.
§ 222. Valimissedeli kätteandmine
(1) Valimissedeli annab valijale valimiskomisjoni liige või koguduse juhatuse volitatud isik. Kahtluse korral, kas isik on täiskogu liige, võib sedeli andja nõuda isikult näha tema isikut tõendavat dokumenti või koguduse liikmekaarti. Valimissedeli kättesaamise kohta annab täiskogu liige allkirja koguduse täiskogu liikmete nimekirja vastavasse lahtrisse.
(2) Juhul kui valija rikub valimissedeli enne valimiskasti laskmist, võib ta pöörduda valimissedeli andja poole uue sedeli saamiseks, tagastades seejuures rikutud sedeli. Rikutud sedelil lõigatakse ära parem nurk ja see säilitatakse eraldi kuni hääletustulemuste kindlakstegemiseni.
§ 223. Valimissedeli täitmine
(1) Enne valimissedelite kätteandmist teeb koosoleku juhataja teatavaks koguduse nõukogu otsuse selle kohta, kui mitu häält on igal täiskogu liikmel valimistel.
(2) Hääle andmiseks märgistab valija valimissedelil ristiga lahtrid nende kandidaatide nimede juures, keda ta soovib valida.
(3) Pärast valimissedeli täitmist laseb valija valimissedeli valimiskasti.
§ 224. Hääletustulemuste kindlakstegemine
(1) Hääletustulemused teeb kindlaks valimiskomisjon pärast hääletamise lõppemist ja valimiskasti avamist.
(2) Valimiskomisjon teeb kindlaks ja kannab hääletus- ja valimistulemuste protokolli:
1) täiskogu liikmete nimekirja kantud isikute arvu;
2) valimissedeli saanud täiskogu liikmete arvu;
3) valimiskasti lastud valimissedelite arv;
4) rikutud ja tagastatud sedelite arvu.
(3) Seejärel loeb valimiskomisjon igale ülesseatud kandidaadile antud hääled. Kehtetuks tunnistatakse valimissedel, millel:
1) puudub koguduse pitseri jäljend;
2) on märgistatud ristiga rohkem lahtreid, kui koguduse täiskogu liikmel on hääli;
3) ei ole märgistatud ühtegi lahtrit.
(4) Kehtetute sedelite arv ja iga kandidaadi poolt antud häälte arv kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hääletus- ja valimistulemuste protokolli.
§ 225. Valimistulemuste kindlakstegemine
(1) Pärast hääletustulemuste kindlakstegemist järjestab valimiskomisjon kandidaatide nimed nendele antud häälte arvu alusel, alustades enim hääli saanust. Valituks loetakse vastavalt nõukogu liikmete arvule need, kes said rohkem hääli. Võrdse häälte arvu korral on nimekirjas eespool ealt vanem. Juhul kui nõukogu liige lahkub nõukogust, asendab teda enim hääli saanud asendusliige.
(2) Kandidaadid, kes ei osutunud valituks nõukogusse, jäävad nõukogu asendusliikmeteks vastavalt kindlaksmääratud asendusliikmete arvule.
(3) Isikut, kes ei saanud ühtegi häält, nõukogu liikmeks ega asendusliikmeks valituks ei loeta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kindlakstehtud valimistulemused kantakse § 224 lõigetes 2 ja 4 nimetatud hääletus- ja valimistulemuste protokolli. Hääletus- ja valimistulemuste protokollile kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed.
§ 226. Valitud nõukogu ametisseastumine
(1) Hääletus- ja valimistulemused tehakse teatavaks täiskogu koosolekul.
(2) Nõukogu volitused algavad valimistulemuste teatavakstegemise hetkest.
§ 227. Protestide esitamine
Täiskogu liikmete protestid hääletamise ning hääletus- ja valimistulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta antakse kirjalikult koosoleku juhatajale, kes lisab need koos oma seletusega koosoleku protokollile.
§ 228. Praostkonna või konsistooriumi esindaja järelevalve valimiste käigus
Praostkonna praostil või tema esindajal ning konsistooriumi esindajal on õigus osa võtta täiskogu koosolekust sõnaõigusega ning jälgida valimiste käigus kirikuseaduste täitmist. Nimetatud isikutel on õigus juhtida koguduse juhatuse või täiskogu koosoleku juhataja tähelepanu valimiste läbiviimisel aset leidvatele seaduserikkumise faktidele ning koostada ja esitada konsistooriumile arvamus valimiste läbiviimise õiguspärasuse kohta.
§ 229. Täiskogu koosoleku protokoll
(1) Täiskogu koosoleku, millel valiti koguduse nõukogu liikmed, kohta koostatakse protokoll, millele lisatakse täiskogu liikmete nimekiri, kuhu on antud allkirjad mandaadi või valimissedeli kättesaamise kohta, valimiskomisjoni poolt koostatud hääletus- ja valimistulemuste protokoll ning esitatud protestid koos koosoleku juhataja selgitusega.
(2) Täiskogu koosoleku protokolli kantakse lisaks §-s 260 nõutule:
1) juhataja teadaanne selle kohta, kas koosolek on kokku kutsutud vastavalt EELK põhikirja nõuetele;
2) valimiskomisjoni valimise käik ja valimistulemused;
3) kandidaatide ülesseadmise käik või teade eelnevalt ülesseatud kandidaatide kohta;
4) hääletamise läbiviimise kord;
5) otsus nõukogu liikmete ja nende asemike valimise kohta vastavalt hääletus- ja valimistulemuste protokollile.
§ 230. Nõukogu valimiste tulemuste teatamine konsistooriumile ja praostkonna praostile
(1) Täiskogu koosoleku, millel valiti koguduse nõukogu liikmed, protokolli ärakirja saadab koosoleku juhataja ühes eksemplaris posti või elektronposti teel konsistooriumi kantseleisse kahe nädala jooksul pärast koosolekut. Elektronpostiga saadetud ärakiri peab olema tõestatud koosoleku juhataja digitaalallkirjaga.
(2) Konsistooriumi kantselei saadab protokolli ärakirja elektronposti teel praostkonna praostile ühe nädala jooksul pärast kättesaamist. Praost saadab vajadusel ühe nädala jooksul pärast protokolli ärakirja saamist konsistooriumile järelevalveprotesti, kui täiskogu koosoleku läbiviimisel on rikutud EELK põhikirja või kirikuseaduse sätteid. Ärakirja oma järelevalveprotestist saadab praost ka asjassepuutuvale kogudusele.
§ 231. Protesti, järelevalveprotesti, seletuse ja arvamuse läbivaatamine konsistooriumis ning täiskogu otsuse tühistamine
(1) Paragrahvides 227 ja 230 nimetatud protestid, järelevalveprotestid, seletused ja arvamused vaatab konsistoorium läbi ühe kuu jooksul arvates nende laekumisest konsistooriumi kantseleisse. Konsistoorium teeb ühe järgmistest otsustest:
1) jätab protesti või järelevalveprotesti rahuldamata;
2) rahuldab protesti või järelevalveprotesti osaliselt või täielikult, juhtides väiksema eksimuse puhul koguduse juhatuse tähelepanu seaduserikkumisele või suurema eksimuse puhul tühistades täiskogu otsused ja nõukogu valimise tulemused osaliselt või täielikult, määrates valimiste läbiviimiseks uue tähtaja.
(2) Konsistooriumil on õigus teha käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud otsus ka omal algatusel või lõikes 1 nimetatud tähtajast hiljem laekunud protesti alusel, kui koguduse täiskogu koosoleku läbiviimisel on rikutud EELK põhikirja või kirikuseadustiku sätteid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud konsistooriumi otsuse ärakiri saadetakse protesti esitajale, koguduse õpetajale ja praostkonna praostile ühe nädala jooksul pärast otsuse tegemist.
(4) Kui täiskogu otsuste või nõukogu valimise tulemuste kohta on esitatud §-des 227 ja 230 nimetatud protest, järelevalveprotest või arvamus, on koguduse juhatus kohustatud säilitama kõik valimissedelid koguduse pitseri jäljendiga pitseeritud ja valimiskomisjoni liikmete allkirjadega varustatud ümbrikus ning esitama need praostkonna praostile või konsistooriumile esimesel nõudmisel.
§ 232. Koguduse nõukogu valitud liikme volituste peatamine ja lõpetamine
(1) Koguduse nõukogu valitud liikmel on õigus oma volitused nõukogu liikmena isikliku avalduse alusel tähtajaliselt peatada. Volituste peatamise ajal asendab teda asendusliige.
(2) Kui koguduse nõukogu liige kahjustab koguduse tegevust, on konsistooriumil õigus tema volitused tähtajaliselt peatada või lõpetada. Sel juhul täidab tema ülesandeid koguduse nõukogu asendusliige.
3. jagu
Koguduse nõukogu valimiste erijuhud
§ 233. Koguduse nõukogu teistsugune valimiskord ja osakoguduse mõiste
(1) Koguduse õpetaja taotlusel võib konsistoorium kehtestada nõukogu liikmete teistsuguse valimiskorra, määrates kindlaks koguduseliikmete rühma ja nõukogu liikmete arvu, keda koguduseliikmete rühm võib valida koguduse nõukokku.
(2) Teatud koguduseliikmete rühma, mis valib teatud arvu esindajaid koguduse nõukogusse, nimetatakse §-des 233-235 osakoguduseks.
(3) Kogudust saab osakogudusteks jagada keeleliste rühmade, piirkondliku kuuluvuse või muul alusel. Kogudust ei saa osakogudusteks jagada vanuse või soo alusel. Osakogudusteks jagamisel on ühes koguduses kaks või enam osakogudust.
(4) Osakoguduste esindatus tagatakse üksnes koguduse nõukogu valimisel. Koguduse teised juhtimisorganid ja ametiisikud valitakse üldistel alustel.
§ 234. Teistsuguse valimiskorra taotlemine
(1) Koguduse nõukogu esitab taotluse teistsuguse valimiskorra kehtestamiseks hiljemalt neli kuud enne kirikukogu kehtestatud valimiste üldise ajavahemiku lõppu konsistooriumile. Taotlus peab sisaldama sellekohase põhjenduse (osakoguduste eristamise alused, osakoguduste eeldatavad suurused ja nimetused jmt) ning ettepaneku valitava nõukogu liikmete ja asendusliikmete mandaatide jagunemise kohta osakoguduste vahel. Taotlusele lisatakse koguduse õpetaja kirjalik arvamus teistsuguse valimiskorra kohaldamise otstarbekusest ning ärakiri koguduse nõukogu otsusest valitava nõukogu liikmete ja asendusliikmete arvu kohta.
(2) Tunnistatud kehtetuks 25.11.2009.
(3) Konsistoorium vaatab taotluse läbi ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist ning otsustab selle rahuldada või tagasi lükata. Taotluse rahuldamisel on konsistooriumil õigus jagada kogudus osakogudusteks ning jagada osakogudustele eraldatavad mandaadid valitavas nõukogus erinevalt koguduse nõukogu ettepanekust.
(4) Teistsugune nõukogu valimiskord on tähtajatu. Konsistooriumil on õigus nõuda koguduse nõukogu valimiste korraldamist üldises korras kirikukogu määratud ajavahemikul või korraldada koguduse nõukogu erakorralised valimised.
§ 235. Teistsuguse valimiskorra üldised nõuded
Teistsuguse valimiskorra kehtestamisel kehtivad üldised nõuded:
1) Täiskogu liikmetele edastatavas teates nõukogu valimistest kirjeldatakse teistsugusest valimiskorrast tulenevaid erisusi (koguduse jagunemine osakogudusteks, osakoguduste eristamise alused ja nimed, osakoguduste esindajate arv nõukogus, täiskogu liikme osakoguduse nimekirja kandmise kord jmt).
2) Koguduse täiskogul ei ole õigust vähendada valitava nõukogu liikmete ja asendusliikmete arvu või muuta selles osakoguduste esindajate arvu.
3) Koguduse täiskogu liige on valimistel osaledes kohustatud hiljemalt valimissedeli vastuvõtmisel valima osakoguduse, mille liikmena ta valimistel osaleb. Osakogudus arvestatakse valituks, kui täiskogu liige osaleb osakoguduse liikmekandidaadi ülesseadmisel või annab nõusoleku enda kandidatuuri ülesseadmiseks. Täiskogu liige kinnitab enda kuulumist osakogudusse allkirja andmisega täiskogu liikmete nimekirjas olevasse lahtrisse. Täiskogu liikmel ei ole õigust kuni valimiste lõppemiseni enda kuulumist osakogudusse muuta.
4) Koguduse juhatus koostab kandidaatide koondnimekirja iga osakoguduse jaoks eraldi. Koguduse juhatusel on õigus esitada kandidaate iga osakoguduse nimel.
5) Täiskogu koosolekul, millel valitakse või alustatakse koguduse nõukogu valimistega, võib kandidaadi üles seada juhul kui selgub, et vähemalt ühe osakoguduse kandidaate on esitatud vähem, kui konsistooriumi poolt määratud osakoguduse esindajate arv.
6) Valimiskomisjoni valitakse iga osakoguduse liige.
7) Iga osakoguduse liikmed hääletavad valimissedeliga, mille päisesse on kantud selle osakoguduse nimetus ja eristamise alus (nt Püha Sakariase osakogudus (vaegkuuljate töö)).
8) Iga osakoguduse hääletustulemused tehakse kindlaks ja kantakse hääletus- ja valimistulemuste protokolli eraldi.
9) Valimistulemused tehakse kindlaks iga osakoguduse kohta eraldi.
10) Osakoguduse valitud esindaja lahkumisel koguduse nõukogust asendab teda sama osakoguduse valitud enim hääli saanud asendusliige. Juhul kui sama osakoguduse asendusliiget ei ole, asendab teda teise või teiste osakoguuste enim hääli saanud asendusliige.
§ 236. Koguduse nõukogu ülesannete andmine täiskogule
(1) Koguduse täiskogul on õigus konsistooriumi loal koguduse nõukogu mitte valida. Sel juhul täidab kõiki nõukogu ülesandeid koguduse täiskogu.
(2) Nõukogu ülesannete täiskogule andmise loa saamiseks esitab koguduse õpetaja taotluse konsistooriumile. Taotlus peab sisaldama sellekohast põhjendust.
(3) Tunnistatud kehtetuks 25.11.2009.
(4) Konsistoorium vaatab taotluse läbi ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist ning otsustab selle rahuldada või rahuldamata jätta. Taotluse rahuldamise korral võib konsistoorium määrata, millisest hetkest alates koguduse täiskogu nõukogu ülesandeid täitma hakkab.
(5) Teistsugune nõukogu valimiskord on tähtajaline. Konsistooriumil on õigus nõuda koguduse nõukogu valimiste korraldamist üldises korras kirikukogu määratud ajavahemikul või korraldada koguduse nõukogu erakorralised valimised.
§ 237. Erakorraliste valimiste toimumise alused
(1) Kui koguduse nõukogu ei täida oma ülesandeid või kahjustab koguduse tegevust, samuti kui nõukogu liikmete arv on langenud alla kahe kolmandiku kindlaksmääratust või kui koguduse õpetaja seda taotleb, on konsistooriumil õigus kuulutada välja uued nõukogu valimised. Sel juhul määrab valimiste läbiviimise korra konsistoorium.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel otsustab konsistoorium, kuidas on kuni nõukogu erakorraliste valimiste läbiviimiseni korraldatud koguduse nõukogu ja juhatuse ülesannete täitmine.
§ 238. Erakorraliste valimiste läbiviimise kord
(1) Erakorraliste valimiste tähtaja ja läbiviimise korra (sh nõukogu liikmete ja nende asemike arvu määramine, kandidaatide ülesseadmise kord, hääletamise läbiviimise kord) otsustab konsistoorium, küsides eelnevalt praostkonna praosti ja koguduse õpetaja sellekohase arvamuse. Oma otsuses määrab konsistoorium organi või ametiisiku, kes vastutab erakorraliste valimiste korrakohase läbiviimise eest.
(2) Toimingud, millede läbiviimise erikorda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konsistooriumi otsuses ei sätestata, viiakse läbi käesolevas seaduses toodud üldkorras.
§ 239. Erakorralistel valimistel valitud nõukogu volituste tähtaeg
Erakorralistel valimistel valitud nõukogu volitused kehtivad kuni selle ajani, mil oleksid pidanud lõppema kirikukogu poolt määratud ajavahemikus üldkorras valitud nõukogu volitused.
4. jagu
Koguduse juhatuse valimised
§ 240. Koguduse juhatuse koosseis
(1) Koguduse juhatusse kuulub 2 kuni 8 valitavat liiget.
(2) Ameti poolest on juhatuse liikmed koguduse õpetaja ja abiõpetaja.
§ 241. Koguduse juhatuse liikmekandidaat
(1) Koguduse juhatuse esimees valitakse koguduse nõukogu liikmete hulgast.
(11) Kui nõukogu otsustab valida juhatuse aseesimehe, siis ta valitakse nõukogu liikmete hulgast.
(2) Teised juhatuse liikmed valitakse koguduse nõukogu või täiskogu liikmete hulgast.
(3) Tunnistatud kehtetuks 25.11.2020.
(4) Koguduses, mille täiskogu täidab nõukogu ülesandeid, valitakse kõik juhatuse valitavad liikmed koguduse täiskogu liikmete hulgast.
§ 242. Koguduse juhatuse valitavate liikmete valimine
(1) Koguduse juhatuse valitavad liikmed valib neljaks aastaks ametisse koguduse nõukogu.
(2) Enne juhatuse valitavate liikmete valimistele asumist määrab koguduse nõukogu kindlaks juhatuse valitavate liikmete arvu ning otsustab juhatuse aseesimehe valimiste vajalikkuse üle.
(3) Tunnistatud kehtetuks 25.11.2020.
(4) Koguduse juhatuse valimistel valitakse eraldi juhatuse esimees (vajadusel aseesimees) ja teised juhatuse liikmed. Juhatuse esimehe kandidaadi esitab koguduse õpetaja.
(5) Juhatuse esimehe ja aseesimehe valimistel osutub valituks kandidaat, kes saab üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse samal koosolekul teine hääletusvoor, milles jäävad kandideerima esimeses voorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati. Teises hääletusvoorus osutub valituks see, kes saab rohkem hääli. Võrdse häälte arvu korral osutub valituks ealt vanem.
(6) Teiste juhatuse valitavate liikmete valimisel on igal nõukogu liikmel sama arv hääli, kuipalju on valitavaid juhatuse liikmeid. Valituks osutuvad vastavalt kindlaksmääratud liikmete arvule need, kes said rohkem hääli. Võrdse häälte arvu korral osutub valituks ealt vanem.
(7) Juhul kui teiste juhatuse valitavate liikmete valimisel on kandidaate sama palju kui valitavaid liikmeid ning nad ei kandideeri esimeheks ega aseesimeheks, võib juhatuse teiste juhatuse valitavate liikmete valimised viia läbi samaaegselt esimehe ja aseesimehe valimistega.
(8) Valitud koguduse juhatuse liikmete volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamisega.
§ 243. Juhatuse valimiste tulemuste teatamine konsistooriumile ja praostkonna praostile
(1) Nõukogu koosoleku protokolli, millel valiti juhatuse valitavad liikmed, ärakirja saadab koosoleku juhataja ühes eksemplaris posti või elektronposti teel konsistooriumi kantseleisse kahe nädala jooksul pärast koosolekut. Elektronpostiga saadetud ärakiri peab olema tõestatud koosoleku juhataja digitaalallkirjaga.
(2) Konsistooriumi kantselei saadab protokolli ärakirja elektronposti teel praostkonna praostile ühe nädala jooksul pärast kättesaamist. Praost saadab vajadusel ühe nädala jooksul pärast protokolli ärakirja saamist konsistooriumile järelevalveprotesti, kui nõukogu koosoleku läbiviimisel on rikutud EELK põhikirja või kirikuseadustiku sätteid. Ärakirja oma järelevalveprotestist saadab praost ka asjassepuutuvale kogudusele.
§ 244. Juhatuse liikmeandmete esitamine registrile
(1) Koos konsistooriumi kantseleisse saadetava protokolli ärakirjaga esitatakse konsistooriumile andmed valitud koguduse juhatuse liikmete kohta. Andmete koosseisu määrab konsistoorium.
(2) Avalduse koguduse juhatuse liikme kandmiseks riiklikku registrisse esitab registri pidajale konsistoorium.
§ 245. Juhatuse erakorraliste valimiste toimumise alused
Kui koguduse juhatus ei täida oma ülesandeid või kahjustab koguduse tegevust, samuti kui juhatuse liikmete arv on langenud alla kahe kolmandiku kindlaksmääratust või kui koguduse õpetaja seda taotleb, on konsistooriumil õigus kuulutada välja uued juhatuse valimised. Sel juhul määrab valimiste läbiviimise korra konsistoorium.
§ 246. Erakorralistel valimistel valitud juhatuse volituste tähtaeg
Erakorralistel valimistel valitud juhatuse volitused kehtivad kuni selle ajani, mil oleksid pidanud lõppema kirikukogu poolt määratud ajavahemikus üldkorras valitud juhatuse volitused.
5. jagu
Koguduse revidendi või revisjonikomisjoni ja sinodi saadikute valimised
§ 247. Koguduse revidendi või revisjonikomisjoni valimised
(1) Koguduse revidendi või revisjonikomisjoni valib koguduse nõukogu.
(2) Enne revisjonikomisjoni valimisi otsustab koguduse nõukogu valitavate liikmete arvu.
(3) Revidendiks või revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla koguduse juhatuse liige.
(4) Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe.
(5) Revisjonikomisjoni liikme või revidendi volitused kestavad neli aastat.
§ 248. Koguduse sinodi saadikute valimised
(1) Koguduse nõukogu valib oma liikmete või juhatuse liikmete, kes ei ole nõukogu liikmed, hulgast kaks praostkonna sinodi saadikut ja kaks asendussaadikut.
(2) Juhul kui sinodi saadik ei saa sinodi koosolekust osa võtta, asendab teda enim hääli saanud asendussaadik.
3. PEATÜKK
Koguduse töö korraldamine
1. jagu
Koguduse juhtimisorganite töö
§ 249. Koguduse juhtimisorganid ja valitavad ametiisikud
(1) Koguduse juhtimisorganid on täiskogu, nõukogu ja juhatus.
(2) Koguduse valitavad ametiisikud on koguduse õpetaja, koguduse nõukogu valitavad liikmed, koguduse juhatuse esimees, aseesimees ja teised valitavad liikmed, revisjonikomisjoni liikmed ja revident ning sinodi saadikud ja asendussaadikud.
(3) Koguduse juhtimisorgani liige osaleb juhtimisorgani töös isiklikult.
(4) Koguduse juhtimisorgani liige osaleb aktiivselt koguduse ja juhtimisorgani töös ning jumalateenistuslikus elus.
§ 250. Koosoleku kokkukutsumise aeg
(1) Täiskogu liikmetele teatatakse täiskogu koosoleku kokkukutsumisest vähemalt nelja nädala jooksul enne koosoleku toimumist. Teade on kirjalik (koguduse infolehes, teadetetahvlil, massiteabevahendites, täiskogu liikmele saadetav kiri vms) ning suuline (jumalateenistuse kantsliteadetes, massiteabevahendites vms).
(2) Nõukogu liikmetele teatatakse nõukogu koosoleku kokkukutsumisest vähemalt kahe nädala jooksul enne koosoleku toimumist.
(3) Juhatuse liikmetele teatatakse juhatuse koosoleku kokkukutsumisest mõistliku aja jooksul enne koosoleku toimumist.
§ 251. Koosoleku kokkukutsumise teate sisu
(1) Koguduse juhtimisorgani koosoleku kokkukutsumise teates peab sisalduma koosoleku aeg, koht, päevakord ning sobival viisil muu asjakohane teave (nt täiskogu liikmetele esitatavad nõuded, valimistel osalevad kandidaadid, päevakorras ettenähtud eelnõu vms).
(2) Koguduse nõukogul ja juhatusel on õigus kehtestada kord, milles sätestatakse täiendavad nõuded nõukogu või juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks.
§ 252. Koguduse juhtimisorgani koosoleku kokkukutsumine peapiiskopi või piiskopi poolt
(1) Peapiiskopil või piiskopil on õigus kutsuda kokku koguduse juhtimisorgani koosolek ja nimetada selle juhataja.
(2) Koosoleku kokkukutsumisest teatamise aja, viisi ning teate sisu määrab kokkukutsuja.
§ 253. Koguduse juhatuse koosoleku kokkukutsumine praosti poolt
Juhul kui kogudusel ei ole õpetajat või hooldajaõpetajat, võib praost kutsuda kokku ja juhatada koguduse juhatuse koosolekut.
§ 254. Juhtimisorgani otsuse tegemine hääletamisega
(1) Juhtimisorgan teeb otsuse hääletamisega.
(2) Hääletamine on avalik. Vähemalt ühe neljandiku juhtimisorgani liikmete nõudel korraldatakse hääletamine salajaselt või nimeliselt.
(3) Juhtimisorgan teeb oma otsuse lihthäälteenamusega: otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud rohkem hääli kui vastu.
(4) Täiskogu poolt koguduse lõpetamise otsustamisel peab selle poolt hääletama enam kui kaks kolmandikku kohalviibivatest täiskogu liikmetest.
(5) Koguduse nõukogu või juhatus võib otsuse vastu võtta kokku tulemata, kasutades isikut tuvastada võimaldavaid tehnilisi vahendeid. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on enam kui pool juhtorgani liikmetest.
(6) Lõikes 5 sätestatu kohaselt ei tohi otsust vastu võtta:
1) koguduse täiskogu, kes täidab nõukogu ülesandeid;
2) kui otsus tehakse salajasel hääletamisel.
§ 255. Koguduse juhtimisorgani töörühma töö korraldamine
(1) Koguduse juhtimisorgan võib eriülesannete täitmiseks moodustada töörühmi (komisjonid, toimkonnad vms). Töörühma liikmeteks võib peale juhtimisorgani liikmete olla ka teisi isikuid.
(2) Koguduse revisjonikomisjon või juhtimisorgani valitud töörühm võib kehtestada korra, milles sätestatakse nõuded koosoleku kokkukutsumiseks.
§ 256. Protokollimine
(1) Koguduse juhtimisorgani koosoleku protokollimise korraldab koguduse juhatus.
(2) Protokollitakse koosoleku ajal. Enne protokollile allakirjutamist võib selle õigsust kontrollida ja täpsustada heli- või videosalvestuse abil.
(3) Koguduse juhtimisorgani liikmetele tagatakse võimalus tutvuda koosoleku protokolliga.
§ 257. Protokollimisel kasutatav keel
Protokoll koostatakse eesti keeles. Konsistooriumi loal võib protokolli koostada mõnes muus keeles.
§ 258. Protokollide originaalid
(1) Protokolli originaal on kas trükitud paberile või kirjutatud protokolliraamatusse.
(2) Koguduse täiskogu, nõukogu ja juhatuse koosolekute protokollid koondatakse vastavalt organile eraldi toimikutesse või protokolliraamatutesse.
§ 259. Protokollide numeratsioon
(1) Täiskogu koosoleku protokolli number on täiskogu koosoleku järjekorranumber jooksval kalendriaastal.
(2) Nõukogu ja juhatuse koosoleku protokolli number koosneb omavahel kaldkriipsuga eraldatud kahest arvust. Esimene arv on selle organi koosoleku järjekorranumber jooksval kalendriaastal. Teine arv on selle organi koosoleku järjekorranumber alates selle organi koosseisu volituste algusest.
§ 260. Protokolli sisu
(1) Protokolli kantakse:
1) koosoleku koht ja aeg ning protokolli number;
2) juhataja, protokollija ja kutsutud külaliste nimed;
3) osavõtjate ja puudujate nimed (nõukogu või juhatuse koosoleku puhul);
4) päevakord;
5) arutelu käik ja ettepanekud igas päevakorrapunktis;
6) hääletuste viis ja hääletustulemused;
7) otsused.
(2) Kui koosolekust osavõtjaid on rohkem kui 15, ei kirjutata nende nimesid protokolli, vaid lisatakse sellele registreerimisleht.
(3) Koosoleku protokoll peab vastama konsistooriumi poolt kehtestatud dokumendi vorminõuetele.
§ 261. Protokolli lisad
(1) Protokollile lisatakse eraldi lehtedel valimis- või häältelugemiskomisjoni koosolekute või hääletus- ja valimistulemuste protokollid, vastuvõetud aruanded ja eelarved ning eelnõud ja otsused, mille arutamist või vastuvõtmist protokoll sisaldab ja mille tekst ei sisaldu protokollis.
(2) Täiskogu koosoleku protokollile lisatakse osavõtjate nimekiri, kus on allkirjad mandaadi või valimissedeli kättesaamise kohta.
(3) Protokolli lisale, mis sisaldab vastuvõetud aruande, eelarve või mõne muu otsuse teksti, kirjutab alla koosoleku juhataja.
§ 262. Protokolli allakirjutamine
Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Juhul kui koosolekul valiti abijuhataja, kirjutab ka tema protokollile alla.
§ 263. Protokolli ärakirja ja koopia tegemine
(1) Koosoleku protokolli ärakiri trükitakse koguduse üldplangile. Protokolli ärakiri peab vastama konsistooriumi poolt kehtestatud dokumendi vorminõuetele.
(2) Koosoleku protokolli koopia peab kujunduslikult ja tekstiliselt olema identne protokolli originaaliga.
(3) Protokolli ärakirjal (koopial) märgitakse paremasse ülanurka sõna "Ärakiri" ("Koopia"). Pärast protokollile allakirjutanud isikute nimesid protokolli lõpus märgitakse sõnad "Ärakiri õige" ("Koopia õige"), selle alla jäetakse allkirjaruum ning viimasest allapoole märgitakse ärakirja (koopia) tõestaja nimi ja ametikoht ning tõestamise kuupäev. Ärakirja (koopia) tõestab koguduse õpetaja või juhatuse esimees oma allkirjaga ja vastavalt koguduse õpetaja või koguduse pitseriga.
§ 264. Täiskogu liikmete nimekirja asendamine protokolli ärakirjas või koopias
Täiskogu koosoleku protokolli ärakirjale (koopiale) lisatakse osavõtjate nimekirja asemel teatis täiskogu liikmete arvu ja koosolekust osa võtnud liikmete arvu kohta.
§ 265. Juhtimisorgani koosoleku protokolli saatmine praostile
Tunnistatud kehtetuks 25.11.2009.
§ 266. Juhtimisorgani koosoleku protokolli saatmine konsistooriumile
(1) Juhtimisorgani koosoleku protokolli ärakiri saadetakse konsistooriumi kantseleisse posti või elektronposti teel kahe nädala jooksul pärast koosoleku toimumist.
1) - 19) tunnistatud kehtetuks 25.11.2009.
(2) Tunnistatud kehtetuks 25.11.2009.
(3) Konsistooriumi kantselei saadab koguduse juhtorgani protokolli ühe nädala jooksul pärast saabumist elektronposti teel praostkonna praostile.
(4) Kirikuseadustikus ettenähtud juhtudel küsib konsistooriumi kantselei protokollis tehtud otsuste või ettepanekute kohta praosti arvamust. Praost esitab kahe nädala jooksul oma arvamuse elektronposti teel konsistooriumile.
§ 267. Juhtimisorgani pöördumine kiriku juhtimisorgani või ametiisiku poole
Koguduse juhtimisorgani pöördumine kiriku juhtimisorgani või ametiisiku poole vormistatakse eraldi kirjana. Vajadusel lisatakse pöördumisele väljavõte juhtimisorgani koosoleku protokollist.
§ 268. Järelevalve juhtimisorgani otsuste üle
(1) Kui koguduse juhtimisorgani otsus on vastuolus kirikuseadustikuga või kahjustab koguduse tegevust, võib peapiiskop, piiskop või praostkonna praost peatada selle täitmise ning nõuda selle muutmist. Sellekohane otsus tuleb teha ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalide kättesaamisest. Peapiiskop, piiskop või praost saadab oma otsuse ärakirja kahe tööpäeva jooksul koguduse juhatusele ning vastavalt praostkonna praostile, piiskopile või peapiiskopile. Ühe kuu jooksul pärast peapiiskopi, piiskopi või praosti otsuse ärakirja saamist peab juhtimisorgan otsuse läbi vaatama. Juhtimisorgani koosoleku protokolli ärakiri saadetakse konsistooriumi kantseleisse §-s 266 sätestatud korras.
(2) Kui praostkonna praost, piiskop või peapiiskop leiab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud koguduse juhtimisorgani otsus on jätkuvalt vastuolus kirikuseadustikuga või kahjustab koguduse tegevust, pöördub praost, piiskop või peapiiskop kahe nädala jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalide saamist kirjaliku motiveeritud taotlusega konsistooriumi poole tühistada koguduse juhtimisorgani otsus. Praost, piiskop või peapiiskop saadab ärakirja (koopia) oma taotlusest kahe tööpäeva jooksul koguduse juhatusele ning vastavalt peapiiskopile, piiskopile või praostkonna praostile. Konsistoorium peab tegema otsuse ühe kuu jooksul taotluse kättesaamisest.
(3) Konsistooriumil on õigus tühistada koguduse juhtimisorgani otsus täielikult või osaliselt. Konsistooriumi otsuse ärakiri (koopia) saadetakse koguduse juhatusele ja praostkonna praostile.
§ 269. Järelevalve erisused, kui koguduse õpetajaks on praostkonna praost
Tunnistatud kehtetuks 25.11.2009.
2. jagu
Koguduse andmekogud
§ 270. Koguduse andmekogud
(1) Koguduse õpetaja on kohustatud pidama koguduse jumalateenistuslikku elu, talitusi ja liikmeskonda kirjeldavaid andmekogusid:
1) kantslimärkmik;
2) talitusraamatud;
3) personaalraamat.
(2) Kohustuslikku andmekogu võib pidada elektroonilise andmebaasina.
(3) Kohustuslike andmekogude täpsema kirjelduse ja pidamise korra kehtestab konsistoorium.
§ 271. Kantslimärkmik
Kantslimärkmik on koguduse jumalateenistuslikku elu kirjeldav andmekogu.
§ 272. Talitusraamatud
(1) Talitusraamat on koguduses sakramendi jagamist või teatud liiki talituste toimetamist kirjeldav andmekogu.
(2) Talitusraamatuid peetakse eraldi liikide kaupa:
1) ristimiste raamat;
2) konfirmeerimiste raamat;
3) laulatuste raamat;
4) matuste raamat.
§ 273. Personaalraamat
Personaalraamat on koguduse liikme isikut, tema tegevust koguduses, osasaamist kiriklikest talitustest ning perekonnaliikmeid kirjeldav andmekogu.
§ 274. Isikuandmete kaitse
(1) Koguduse andmekogudes sisalduvate isikuandmete töötlemise eest vastutab koguduse juhatus.
(2) Koguduse andmekogudes olevaid isikuandmeid võib töödelda vaid sellekohase volituse saanud isik.
(3) Konsistoorium kehtestab isikuandmete kaitse eeskirja, milles sätestatakse:
1) isikuandmete töötlemise eesmärgid;
2) töödeldavate isikuandmete koosseis;
3) isikuandmete töötlemise ja säilitamise kord ja viis;
4) isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused.