« tagasi
KÕNE ROOSLEPA KABELI PÜHITSEMISEL
Apostel Paulus ütleb 1Kr 3:16: „Eks teie tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala vaim.“
See on vägev võrdpilt ja innustav ideaal. Tuletagem meelde kasvõi Rudolf Tobiase kaasakiskuvat kooriteost „Eks teie tea…“ või gooti katedraalide plastikat ja pitsi, mis väljendavat inimvaimu keerukust ja ilu.
Apostel Paulus annab siin ühe kaunima ja tabavama definitsiooni inimesele, tema tõelisele olemusele: Jumala Vaimu tempel! Kui puuduks selline võrdlusvõimalus, kui puudub pühakoda, – mis sobiks siis veel sümboliseerima inimest? Kas kaubamaja või pangamaja, rahvamaja või koolimaja, haigemaja või vangimaja? Ja mis vaim seal siis elaks? Vastuseid võib olla mitmeid, kuid vaevalt need meid päriselt rahuldaks – midagi jääb ikka puudu. Miski ei väljenda inimeseksolemist tema keerukuses, imelisuses ja salapäras nii täielikult kui pilt Jumala templist.
On arusaadav, et igas ärksas külas ja kihelkonnas peab olema oma pühakoda. See aitab kujundada inimesest seda, kelleks ta on loodud. Mitte ainult, et tempel on siis alati silme ees, vaid selle läbi, et ollakse ise selle sees. Mis on kirik ilma inimesteta? Miks peaks Jumala vaim elama tühjas templis? Templi kui pühapaiga ülesanne on, et inimesed seal Jumalat austades tema pühadusest osa saakisid. Et nad seal tema sõna ja sakramendi läbi „kasvaksid pühaks templiks Issandas… ja Jumala eluasemaks Vaimus“, nagu öeldakse Efesose kirjas (Ef 2:21,22).
Pauluse kasutatav sõna „teie“ puudutab nii ainsust kui mitmust, nii üksikisikut kui kogukonda. „Meie oleme ju elava Jumala tempel“ kinnitab apostel teisal (2Kr 6:6). Rusuva möödaniku taustal on templi taastamine suursündmus. See kõneleb jumalanäolise inimese ja inimnäolise ühiskonna taastamise püüdest! Lasku Jumal sellel korda minna!
Mõte, taastada 1837. aastal ehitatud ja vene piirivalve omanduses 1980-ndate alguses hävinud Rooslepa kabel, on kohalike inimeste mõtetes püsinud elavana kogu aeg. Kabeli varemed pühitseti kohe, kui muutunud aeg seda võimaldas ja siin hakati pidama regulaarseid vabaõhujumalateenistusi.
Suure ja tänuväärse panuse taastamistöösse on andnud Rootsi kuningas Carl XVI Gustav, Noarootsi vald, Euroopa Liidu fond, annetajad Eestist ja Rootsist. Ka see on tähenduslik. Templiehitusse, olgu füüsilisse või vaimsesse – panevad oma leptonid lesknaised ja oma kuldnad kuningad. Tempel on armastuse ja vastutuse vili. Tempel seob põlvkondi ja rahvaid. Jumala templis kuulume elavate kividena üksteise kõrvale ja sobitume kokku.
Siin, Rooslepas ja Noarootsis, on nõnda sündinud eesti ja rootsi rahvaga. See väike kabel siin metsade keskel kõneleb üldinimlikust ja universaalsest. Suur ajaloolane Arnold Toynbee toob välja peamise: See, mida kristlus ette kirjutab, on kinnihoidmine Jumalast, tõe, ilu ja headuse allikast, kõrgemaist reaalsusest, kes on isikliku uuenemise ja sotsiaalsete ümberkorralduste kandev alus ning kirgaste kogemuste lähtepunkt inimsuhetes – ja kelle tunnistamine annab ainsana võimaluse inimliku elu lootuse täitumiseks.
Pühitseme selle ülla eesmärgi teenistusse nüüd Rooslepa kabeli.
Andres Põder
Peapiiskop12.08.2007 Rooslepa kabel
« tagasi ⇑ üles