„Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, 25 Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus! tasadus, enesevalitsus. Sellele loetelule leiame pühakirjas veel ohtralt täiendust ning põhjendust. Apostel peab vajalikuks lisada, et niisuguse vastu ei ole Seadus, Jumala ilmutatud tahe. Jumala käsud ei piira tõelist vabadust, vaid annavad sellele suuna ja sisu.
Olla oma kiusatuste, kirgede ja himude meelevallas, ei ole vabadus, vaid orjus. Orjus, mis muudab meid Jumala, kaasinimese ja iseenese vaenlasteks. See, mida apostel Paulus nimetab „lihalikuks loomuseks”, ei kanna ega kujunda inimest kui Jumala näo järgi loodud olendit.
Vastupidi. Kirjas roomlastele ütleb apostel, et „lihalik mõtteviis on surm, Vaimu mõtteviis aga elu ja rahu.” Kristuse omad, nagu kuulsime, on aga usus Kristusesse oma lihaliku loomuse risti löönud – koos kirgede ja himudega. Need pole enam elu juhtnööriks, vaid seda on Kristus, kes on võitnud surma ning elab ja valitseb.
Käigem siis Tema Vaimus, olemata auahned, kadedad ja kiuslikud. Ärgem matkigem maailma. Hoiakud ja arusaamad, mis ei ole vaba inimese väärilised, kristlase vabaduse väärilised, tuleb jätta sinna, kus me Jumalale oma eksimusi ja patte tunnistame – igal jumalateenistusel ka siin kirikus. Selles osas võime nõustuda Fausti kuulsate sõnadega: „Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab!” Aamen.