Auväärsed ekstsellentsid ja eminentsid, daamid ja härrad, õed ja vennad! Mõnede kirikute juhtmõtteks käesoleval teisel advendinädalal on Jeesuse sõnad Luuka evangeeliumi 21. peatüki 28. salmist: „Tõstke oma pead ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!“
See üleskutse, nagu kogu advendi- ja jõuluaeg, tuletab meile rõõmustaval moel meelde inimese vaimset, vertikaalset dimensiooni. Kas üldse saaksime rääkida vaimukultuurist või vaimsest ruumist ilma sellise mõõtmeta? Kutsudes otsima Euroopa hinge ei väsinud Jaques Delors rõhutamast, et ebatäiuslik ja ekslik inimene vajab pidevalt korrigeerivat transtsententsi, mida üksnes usk saab pakkuda.
Ka mööduv aasta kõneleb maailma ebatäiuslikkusest ja inimeste ekslikkusest: mitmed tõsised konfliktikolded, terrorism, põgenikud, vastasseisud riikide vahel, vaesus, üksteise süüdistamine selles, kes levitab rohkem valet, süvenev rahulolematus ja püüd üha suurema kontrolliühiskonna poole.
Kõigest sellest kõneldi murega nii novembris EKN-i osalusel toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Religioon. Ühiskond. Riik.“, kui ka detsembri algul peetud inimõiguste aastakonverentsil „Kas inimõigused on vabalanguses“.
Tundub, nagu oleksime unustanud, et elame ikka alles tõe-eelses, pattu langenud maailmas, kus meid „pillutab ja kõigutab iga õpetusetuul“ ja kus ikka veel võimutseb kurat kui „valede isa“, nagu väljendas Jeesus.
„Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame, aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik,“ kirjutab apostel Paulus korintlastele ja lisab teisal: „Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.“
Tõstkem siis taas oma pead ja vaadakem, kuidas meie lunastus läheneb – kuidas Jeesuse sünnis leiame andeksandmise ning tee ja tõe ja elu.
Võime olla õnnelikud, et see taevane dimensioon on meid tänavu väga mitmel kombel puudutanud, innustanud ja ühendanud, et oleme võinud olla korraga kahe riigi, taevase ja maise kodanikud.
Meenutagem kasvõi reformatsiooni 500. aastapäeva, millele nii kristlastena kui rahvana kaasa elasime ja mis suurendas katoliiklaste ja luterlaste vastastikust mõistmist. Sellest tunnistas selgesti nii trükis ilmunud ühisraport kui ka ühine konverents pealkirja all „Konfliktist osaduseni“. Meieni jõudis ka rõõmustav sõnum, et järgmisel aastal külastab Eestit paavst Franciscus.
Ühtaegu arenes koostöö ja dialoog kõigi liikmeskirikute vahel, mille ilusaks märgiks on äsja ilmunud väljaanne „Armulaud Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutes.“ Poleks vale, kui nimetaksime lõppevat aastat lausa oikumeenia-aastaks.
Nimetada tuleb kindlasti ka juba alanud Eesti vabariigi 100. aastapäeva tähistamist, kus kirikul ja usul on oluline osa. Tunnustades täna lauluvõistluse „Vaimulik viis Vabariigile“ võitjaid, väljendame ühtaegu tunnustust ja tänu oma iseseisvusele ja riigile, kus elame. On rõõm, et võistluse võidulaul kõlab esmaesituses Eesti Vabariigi 100. aastapäeva jumalateenistusel Paide Püha Risti kirikus.
Koostöö riigi ja kiriku vahel on olnud mitmekülgne ja tihe. EKN-i esindajad on lõppeval aastal kohtunud nii Vabariigi Presidendi, peaministri kui teiste ministritega nagu siseminister Andres Anvelt, haridusminister Mailis Reps ja justiitsminister Urmas Reinsalu. Suur tänu neile kõigile ja kogu valitsusele, kelle toetust oleme kogenud!
Koostöös Siseministeeriumi usuasjade osakonnaga, teiste riigiasutuste, omavalitsuste ning vabaühendustega oleme läbi viinud mitmesuguseid nõupidamisi, konverentse ja üritusi. Nimetan siinkohal Vabariigi Valitsuse ja EKN-i ühishuvide protokolli 15. aastapäeva tähistamist Stenbocki majas, head vastuvõttu leidnud hariduskonverentsi, emade- ja isadepäeva konverentsi ja sotsiaaltöö ümarlauda.
On tänuväärne, et kirikute häält on kuulatud ja arvestatud õigusloomes. Vastu on võetud seadusemuudatused, millega lahendatakse munkade ja nunnade ravikindlustuse küsimus; loodetavasti langetatakse peagi otsus, mis toob positiivse lahenduse erakoolide, s.h kristlike erakoolide tegevuskulude probleemile nende kulude riigipoolse katmise näol teatud tingimuste täitmisel.
Kui lähemalt vaadata, on ilmalik ja vaimulik elu väga tihedalt seotud. Olulist rolli on täitnud kaplaniteenistused, kristlikud saated avalikus meedias, kristlikud koolid, EKN-i ja liikmeskirikute ettevõtmised sotsiaaltöö vallas, rahvuslike ja kiriklike sündmuste ühine tähistamine, koguduste hingehoidlik ja kultuuriline tegevus. Usu osakaalu Eesti komberuumis asjatult alahinnatud. See puudutab tegelikult meid kõikjal.
Veel enam! Järgmine aasta on Euroopa Liidus kuulutatud Euroopa kultuuripärandi aastaks. Saame taas rääkida Euroopa kristlikest juurtest ja otsida ning ehk ka leida nii Euroopa kui Eesti hinge. Meie riigi suureks juubeliks on tõesti aeg selg sirgu lüüa, taasavastada oma vertikaalne mõõde, avardada ja tervendada meie vaimset ruumi. Eilsel palvushommikusöögil Riigikogus kõnelnud Soome parlamendiliige Antero Laukkanen rõhutas, et Soome iseseisvus sündis ja püsib just tänu pühakirjale, kirikule ja palvetele. Miks peaks see meil teisiti olema.
Eelkõige toimib see mõõde pühendunud ja motiveeritud inimeste kaudu.
Just nendes saab taevane tahe elavaks ja nähtavaks, just nende kaudu kõneleb meiega Kristus, just neis võime kogeda lunastuse uuendavat ja pühitsevat väge. Selliseid inimesi on meie ümber palju, kuid täna tõstame eriliselt esile piiskop emeeritus Einar Soonet, EKN-i kauaaegset presidenti, kellele anname üle EKN-i elutööpreemia. Ole tänatud ja õnnistatud! Samas olgu öeldud südamlik tänu kõigile EKN-i kaastöölistele, abilistele ja toetajatele!
Meie tunnustus on vaid väike vari Jumala üleva kutsumise võiduhinnast Kristuses Jeesuses, mida me palume ja ootame. Ometi on heade soovide ja armastuse jõulukink teevalmistajaks ka jõululapse tulekule! Jätkugu meil sellist tänumeelt ka möödunud aasta, kõigi kaasteeliste ja iseäranis Jumala vastu.
Seepärast tõstkem sel advendi- ja jõuluajal ning saabuval uuel aastal ikka oma silmad üles, kust meie lunastus läheneb! Siis on õnnistatud ka eelolev tee.