Head Maarjamaa sõbrad, õed ja vennad. Mul on suur rõõm teid täna tervitada, seda enam, et ka Eesti Kirikute Nõukogu on võinud kaasa aidata Maarjamaa teema-aasta korraldamisele.
Kui viskasin pilgu Googlisse, leidsin, et sõna Maarjamaa esinemissagedus sõna Eestimaa kõrval on üks kolmele. Seda pole sugugi vähe. On ju Maarjamaa pigem hellitus- kui pärisnimi. Heal lapsel võibki olla mitu nime, mis teda iseloomustavad ja tema olemust avavad. Nimi Maarjamaa ehk Terra Mariana lisab meie kodusele metsa-lingvistikale tõeliselt meta-lingvistilise mõõtme - sõna Maria kohta annab Googel rohkem kui 4 miljardit viidet.
Kui hakkas lähenema aeg, mil kaheksa sajandit tagasi kõneldi Euroopa südames Roomas siinsete alade nimetamisest Maarjamaaks, tuli vahetevahel jutuks ka selle juubeli tähistamine. 2012. aasta mais esitasin piiskoplikule nõukogule esialgse kava Maarjamaa teema-aasta väljakuulutamiseks. Mõte oli korraldada seda võimalikult üldrahvalikult, kõiki asjast huvitatuid kaasates.
Kirjas, millega sai 14. jaanuariks 2014 kokku kutsutud ühisnõupidamine, oli öeldud: „Usun, et põhjust Maarjamaa juubelit tähistada on väga paljudel.“ See osutus tõeks. Konsistooriumi saal ei tahtnud kohale tulnuid mahutada. Entusiasmi ja pühendumise pärm aina paisutas pidukakku, nii et teema-aasta koostöökogus ja ürituste ettevalmistamises osalenute ning selle töö viljadest osasaajate arv - mis on vaat et kokkulugematu - teeb ainult au selle juubeli suursugusele numbrile.
Tuleb tunnistada, et esialgu oli ka kahtlusi ja vastuhääli. Näiteks avaldas Jaan Lahe Postimehes artikli „Maarjamaa kahtlane juubel,“ püüdes jätta muljet, nagu tahetaks teema-aastaga paika panna eestlaste ristiusustamise algusdaatumit, määrata Maarjamaa geograafilisi piire või usulist eelisseisundit ning imestades, miks eestvedajaks olevat Eesti Kirikute Nõukogu. Ei midagi niisugust! See, millele teema-aasta keskendus, oli meie rahva mineviku ja tuleviku väärtustamine ja süvenemine Maarjamaa mõiste tähendusse.
Kui vaadata toimunud sündmuste ampluaad jumalateenistustest akadeemiliste konverentsideni, palverännakutest kunsti- ja ajaloonäitusteni, kontsertidest ja laulupidudest jõulusõimede valmistamiseni, telesaadetest maarjakaskede istutamiseni, siis on tegu tõelise metakeelega, mis on ühendanud inimesi Maarjamaal ja Maarjamaad kogu oikumeenilise maailmaga. See keel on avanud Jumala saladusi ja innustanud täitma tema tahet nii, nagu kõneles Maarja Kristusest – „Tehke, mis tema ütleb.“
Leian, et teema-aasta on igati oma eesmärgi täitnud. Oleme kogenud, kui oluline on Maarjamaa meie rahvale, aga ka kultuur ja usk, millega see nimi seostub. Oleme kogenud, kuidas inimesed ja institutsioonid, riik ja kirik, omavalitsused ja vabaühendused suudavad üksteist mõista ning tegutseda ühise eesmärgi nimel. See kogemus on meie ühine rikkus, mida saame kasutada ja veelgi suurendada eelseisvate suursündmuste - reformatsiooni 500. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel.
Armsad õed ja vennad! Olgem südamest tänulikud kõigile, kes on andnud oma panuse teema-aasta „Kaheksa sajandit Maarjamaad“ õnnestumisse. Kõige suurem tänu aga Jumalale, kes seda aastat on õnnistanud ja lasknud korda minna. Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu meiega ja Maarjamaaga!