« tagasi
Avasõnavõtt konverentsi JUMAL TEADUSES avamisel
Konverentsi Jumal teaduses on õigupoolest kohane alustada palvemeeles Kõikväelise Jumala ees, kellele on allutatud kõiksus ja inimmõte, kelle armuline tahe lubab meil siiski temast mõelda ja rääkida. Kas inimesel on veel suuremat eesõigust ja kingitust?
Kogu inimkonna teadmine Loojast ja tema loomingust on piisk meres. Ükski väide, mida ütleme, pole täielik, nagu ka füüsilise maailma olemus pole ammendatav ühe eksperimendi või seletusega. Palugem avatud südant ja silmi, et kuulata tema häält ja mõista, mida ta meile on ilmutanud.
Võib ju juhtuda, et maailm, mille endale ise loome, lahutab meid maailmast, mille tema meile anda tahab. Maailmast, kus valitseks armastus, kus inimelu on püha ja igavene, kus halastus ja inimese jumalanäosuse taasavastamine on kandev jõud.
Jumal teaduses on teema, mis võiks viia terviklikuma maailmatunnetuse poole. Aquino Thomas on öelnud: Mõtlen keha üle, et mõelda hingest, hingest mõtlen, et mõelda substantsi ühtsusest, sellest mõtlen, et mõelda Jumalast. Või Pauluse sõnadega: Me kummutame targutused ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulelikkuse alla kõik mõtted (2Kr 10:4-5).
Kirik usub tervikliku maailmanägemise võimalikkust, kus teaduse ja usu dualism on ületatav. Tänase Eesti ühiskonna kujutluses kipuvad mõlemad siiski olema polariseeritud ja fetiðeeritud. Teadus on midagi sellist, kuhu Jumalal pole asja. Teadusele on pandud tänamatu ülesanne tõrjuda ja asendada religiooni ja seega on see ise muudetud religiooniks. See on ebaloomulik roll. Oluline on taasteadvustada mõlema valdkonna erisust - aga ka olulisust ja koostööd. Tervikliku maailmataju taasavastamine näib olevat üks kaasaja väljakutseid. Sellele viitavad holistlikud otsingud ja kõiksuseteooriad.
Kindlasti rikastab ja süvendab usu ja teaduse mõistete vastastikkune kasutamine kummagi valdkonna mõistmist. Kui kvantmehhaanik ütleb, et "isegi Jumal ei tee vahet kahe mikroobjekti vahel..." püüab ta sellega midagi olulist selgitada. Kui Joseph Ratzinger - tänane paavst - 1968. aastal ilmunud raamatus "Sissejuhatus kristlusesse" kasutab kolmainsusõpetuse puhul Niels Bohri poolt väljaarendatud komplementaarsusprintsiibi mõistet, on sellelgi sügav tunnetuslik sisu.
Teadusel ja usul Jumalasse on tänapäeva inimese jaoks oluline sarnasus ja pürgimus - nimelt tõetaotlus. Postmodernismi tinglikkuses ja suhtelisuses võib see tunduda vanamoodne. Siiski on see vundamendiks mitte ainult sidusale teaduslikule maailmapildile, vaid ka ühiskonna eetilisele ja aatelisele toimlemisele. Arvan, et tõetaotlustes ei tohiks usk ja teadus vastanduda mitte teineteisele, vaid pigem üheskoos nihilistlikule eluhoiakule.
Usulistel ja teaduslikel mõistetel, olgu selleks Jumal või kurat, galaktika või geen, ei ole üksnes tunnetuslik, vaid ka sotsiaalne sisu. See tähendab väärtusi, hinnanguid, ideoloogiat. Need on mõneti poliitilised atribuudid. Mäletan, kui mõnekümne aasta eest püüti kirikut keelata paluda Jumalalt riigijuhtidele mõistust ja tarkust. Põhjenduseks oli, et see on ende võimekust ja riiki halvustav. Samal viisil on soovitatud hoiduda kõnelemast viimsest kohtust, põrgust ja kuradist - asjad, mis võivat häirida eluterve inimese optimismi. Alfred J. Houghi'i luuleridadega: Kurat hääletati maha ja muidugi on ta läinud. Kuid lihtsad inimesed tahaksid teada, kes jätkab tema tegevust? Kes jälitab töötavat pühakut ja kaevab auke tema teele? Kes külvab umbrohtu põllule, kuhu Jumal külvab nisu?
Tänases liberaalses maailmas kipub isegi sõna patt saama poliitilise korrektsuse ohvriks. Ajakirjandus on sõna Jumal algusest võtnud ära suure tähe. Tuleb arvestada, et nii teaduse kui usu mõisted ja argumendid on kasutusel keelemängudes ja manipulatsioonides, mis võivad varjutada nende algse tähenduse. Sotsiaaldarvinism ja vabastusteoloogia on siin hoiatavaks näiteks. Mis toimub aga meie haridusmaastikul, kantslites ja kateedrites, töötubades?
On väga tervistav avada uksed ja kiigata vastastikku teineteise tegevust. Usun, et algav interdistsiplinaarne konverents on just selline avatud uste päev. Minu soov ja palve on, et ka Jumal ise sellest uksest sisse astuks ja meie inimlikke pingutusi õnnistaks.
Andres Põder
Peapiiskop03.02.2006 Tallinna Ülikool
« tagasi ⇑ üles