Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt! Tevitan Teid, head kirikulised, Eesti Vabariigi 96. aastapäeva puhul!
Rääkides mäejutluses oma järgiatele ja järgiatest, ütleb Jeesus: „Teie olete maa sool.” Sellest väljendist on saanud meie kõnekeele endastmõistetav osa.
Tõsi. Ühiskond vajab liidreid, kes annavad elule maitse ja aitavad säilitada väärtuslikku. 13. veebruaril toimunud Enn Soosaare mälestuskonverentsil kõlas mõte: „Mida ta ütleks meile täna? Kahju, et ei saa seda temalt küsida! Kust leida inimene, kes sama isetult ja targalt näitaks, kuidas asjad tegelikult on?”
Sama päeva Posimehes kinnitas Viivi Luik: “Tema olemasolu andis paljudele lootust, sest kogu tema elu oli näide sellest, milleni inimene võib jõuda, kui ta saatusele alla ei anna. Kui üldse keegi, siis Enn teadis, et argiste ja päevapoliitiliste sekelduste taga on igavesed väärtused, nii nagu talvest määrdunud aknad ei suuda määrida puhast märtsivalgust.”
Õnneks on selliseid inimesi veel. Samal konverentsil anti eetilise esseistika auhind õpetaja Toomas Paulile essee eest „Aus vale, vale ausus”. Teema, mis puudutab meid kõiki.
Mõeldes rahvuslikule liikumisele ja iseseisvuse sünnile, meenub suur hulk nimesid: Hurt, Eisen, Jannsen, Jakobson, Kallas, Reimann, Poska, Päts, Tõnisson ja paljud teised. Nad olid kristlased, mitmed neist kirikuõpetajad. Kuid kas üksnes suurmehed on maa sool? Küllap on õige väide, et iseseisvus on kogu rahva saavutus.
Ajal, mil ristiusust sai eestlaste omausk, küpses ka suutlikkus iseseisvuseks ja omariikluseks. On ju usk elujuhis, enese- ja maailmamõistmise alus. Suur osa meie kuulsast talupojatarkusest on ammutatud talutares tammsaarelikult pühakirja uurides. Maa soolaks said nii peremehed kui sulased, koolmeistrid kui koolipoisid, kaupmehed kui käsitöölised.
Piibli selge ja julgustav sõnum on: igale inimesele on antud talendid, et elu võiks olla mõttekam, väärikam, ilusam ja õnnelikum. Küsimus on vaid kas, kuidas ja milleks neid ande ja eeldusi kasutame.
Rääkides maa soolast, on Jeesuse esmane soov, et inimesed mõistaksid ja kogeksid, et nad pole siin maailmas üksi, tähtsusetud ja hukkamõistetud. Et Jumal neist hoolib ja neid armastab. Et läbi talvest määrdunud akende paistab igaveste väärtuste kevadvalgus. Ning et oleks selle valguse näitajaid!
Me ei saa vastutada teiste inimeste valikute eest, kui meie enda valikud ja otsused mõjutavad paljusid. Mis eeskuju me anname, milliseid tagajärgi esile kutsume? Keda vajab Eesti? Kes peaks olema Eestimaa soolaks? Kes peaks andma maitse meie elule?
Kas ei võiks me olla paremad lapsevanemad, paremad abikaasad, paremad töökaaslased, paremad kodanikud, paremad inimesed? Igaüks, kes Jeesuse sõnumit tõsiselt võtab, muudab elu elusamaks ja Eesti ilusamaks. Siin maailmas pole kartust üle soolata, selle üle võiks ehk muretseda paradiisis. Iseseisevgi saab olla vaid see, kes on suuteline vastutama.
Enn Soosaare sõnadega: „Inimene ei ole kõigi asjade mõõt... Mina, sina, tema, meie kõik peame ennast talitsema ja mõistma oma vältimatut kohustust vastutada ligimese ja Kõigekõrgema ees.” Aidaku meid selleks Jumal! Soovin teile, armsad õed ja vennad, õnnistusrikast Iseseisvuspäeva!