Austatud eminentsid ja ekstsellentsid, daamid ja härrad, õed ja vennad!
Taas on alanud advendiaeg ja lähenevad jõulupühad. Tervitan ja tänan teid, et võtsite vastu kutse tulla siia iidsesse toomkirikusse, et koos muusikahelidega häälestuda headusele ja rõõmule, mida jõulud endas kätkevad. Vaevalt on tähtpäeva ja püha, mis inimkonda rohkem ühendaks ja innustaks. Teame, et jõululaulud ei tunne keele- ega riigipiire. Jõuluevangeelium Jeesuslapse sünnist kutsub aga kõiki uuenema armastuses ja teenimises, sõltumatult sellest, millised keegi oleme.
Küsimus inimelu mõttest ja loomusest käib meiega kaasas sünnihetkest alates. See on kogu inimkonna küsimus, mis aegade algusest on paisatud kõiksusesse. Pole ime, kui sõnum, mida võiks mõista vastusena, kaalub üles kõik inimlikud pingutused ning paistab valgusena – eluvalgusena. Kirik tahab olla selle valguse viljaks ja vahendajaks.
Mida võiks selles valguses esile tõsta aastast 2013?
Tänavust aastat alustasime rõõmsa tõdemusega, et mullu elavnes kirikuelu kõigis valdkondades: rohkem oli kiriklikke talitusi ja jumalateenistusi, kirikukontsertide arv ületas tuhande piiri, suurenes lauljate arv koorides ja õpetajate arv pühapäevakoolides. Lastetöös osalejaid oli ligi 12% rohkem. Nii palju lapsi ja noori ei ole olnud meie pühapäevakoolides viimasel kümnel aastal. Huvi tõusu noorte kristliku kasvatuse vastu näitab seegi, et tänavu lisandus kolm uut kristlikku üldhariduskooli – kaks luterlikku ja üks õigeusu. Samuti avati uusi kristlikke lasteaedu ja lastehoidusid.
Laulik Taavet ütleb, et lind on enesele aseme leidnud ja pääsuke pesa teinud Issanda altarite juurde, et sinna panna oma pojad. Paljusid Eestimaa pühakodasid remonditi ja uuendati – tänu ka käesoleva aastaga lõppenud pühakodade programmile, millest kahjuks suudeti täita vaid väike osa. Loodetavasti leiab riik edaspidi rohkem võimalusi kultuurimälestiseks olevate pühakodade remondiks.
Erilist tunnustust väärib Tallinna linn, kes on panustatud mitte ainult kirikute korrashoidu, vaid ka uute kirikute rajamisse. Üheks aasta tippsündmuseks oli kindlasti Lasnamäe õigeusu kiriku valmimine ja pühitsemine. Suvel eraldas linn krundi luterliku kiriku ehitamiseks Mustamäele. Uue kiriku arhitektuurivõistlus oli üllatavalt populaarne – laekus koguni 31 tööd. Luterliku kiriku rajamisega tegeldi ka Sakus. Teiste konfessioonide pühamuid valmis tänavu veelgi.
Tasapisi kasvab mõistmine, et kirikute ehitamine ja remont pole demokraatlikus kodanikuühiskonnas millegi poolest vähem tähtis kui tegelemine spordirajatiste või muuseumidega. Kirikudki on rahva, konkreetselt kirikurahva huvides, keda on ligi kolmandik elanikkonnast. Ka nende teenistuses on omavalitsused ja riik.
Mööduv aasta oli meie kirikule tegus veel seetõttu, et toimusid valimised kõigis 167 koguduses. Lisaks enam kui kahele tuhandele koguduse nõukogu liikmele valiti ka kirikukogu uus koosseis ja teised kiriku valitavad organid. Neil seisab ees nelja-aastane volituste periood, mida võib iseloomustada järgmiste märksõnadega: peapiiskopi valimine, 800 aastat Maarjamaad, 500 aastat reformatsioonist, 100 aastat iseseisvat Eesti luterlikku kirikut, lähenev Eesti Vabariigi 100. aastapäev. Need on sündmused, mis ulatuvad üle aja, innustavad ja ühendavad.
Tänavune aasta läks kirikulukku ka oluliste visiitidega. Eesti Vabariigi peaminister on viibinud paavst Franciscuse ja mina Canterbury peapiiskopi Justin Welby ametisseseadmisel. Siinsamas toomkirikus võisin vastu võtta Tema Pühaduse Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli, samuti pidada ühispalvuse koos Tema Pühaduse oikumeenilise patriarhi Bartolomeusega, kellega kohtusin mõned nädalad hiljem ka Istanbulis.
Kohtumisi kõrgete kirikujuhtidega on olnud teisigi. Meie kõneluste teemaks on olnud Euroopa traditsiooniliste kristlike väärtuste kaitsmine, ühiskonna moraalne tervendamine, sotsiaalne õiglus ja murettekitavad arengud maailmas, mis vajavad kirikute ühist eestpalvet ja lepitust.
Võime olla Jumalale tänulikud, et olles liitunud mitmete kiriklike organisatsioonide ja nende juhtide seisukohaga võimaliku sõjalise sekkumise suhtes Süürias ning toetanud paavst Franciscuse üleskutset kuulutada 7. september Süüria rahu eest palvetamise päevaks, võisime juba 8. septembril kuulda USA välisministri sõnu, et sõjale on ka alternatiive. Keemiarelvade likvideerimine ja edasine rahuprotsess on kindlasti õige tee.
Ometi tekitab jätkuvat muret ja nõuab ühist tegutsemist järjest kasvav põgenike hulk ning maailmas laienev kristlaste tagakiusamine radikaalsete islamistide poolt, samuti kristlaste stigmatiseerimine ja sotsiaalne tõrjumine ultraliberaalide poolt mõnes lääneriigis.
Rahutuks muudab tänavu avalikuks tulnud massiline kodanike pealtkuulamine ja nende privaatsuse rikkumine. Olukorda, kus kaasaegne infotehnoloogia võimaldab ulatuslikku jälitamist ja samas taotleb Euroopa Tolerantsuse ja Leppimise Nõukogu (ECTR) Euroopa Liidult direktiivi, mis sallimatuse vastu võitlemise sildi all kehtestaks arvamuste ja mõtlemise riikliku kontrolli, tuleb suhtuda väga tõsiselt.
Saab ainult tunnustada president Toomas Hendrik Ilvese pingutusi infotehnoloogia võimaluste ja internetivabaduse propageerimisel. Presidendi sõnadega: „Info vaba liikumine on inimõigus ... Sõnavabaduse ja infovabaduse kaitse on kõigi huvides, kes hoolivad demokraatlikest väärtustest.” Usun, et Eesti suudab vastu seista pead tõstvale monoideoloogilisele diktatuurile ja innustada ka teisi seda tegema.
Advendiaeg tähendab vaatamist iseendasse, oma olukorra ja meid ümbritseva maailma hindamist. Samas on see ootuste ja lootuste aeg, et midagi ilusat, rõõmustavat ja püha seisab ees. Teame mõttetera, et mida hoiad endale, see kaob, mida jagad teistega, muutub mitmekordseks. Jõulurõõm on jagatud rõõm.
Oleme kirikuna tänulikud, et meil on sõpru ja toetajaid, keda tänada ja kellega jagada usku, lootust ja armastust, mida Jumal meile on kinkinud Jeesuses Kristuses.
Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuna rõõmustame hea koostöö üle Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ja paljude kristlike organisatsioonidega, Eesti Vabariigi Valitsuse ja riigiasutustega, teiste riikide suursaatkondadega ja diplomaatidega, omavalitsusjuhtide ja poliitikutega, ajakirjanike ja kultuuriinimestega, õppeaasutuste ja vabaühendustega – paljude kaasteelistega ajas, kuhu jätame oma jäljed.
Tahan korrata kuuastronaut James Irwini sõnu, et inimese kõndimisest Kuu peal on olulisem Jeesuse kõndimine maa peal. Märgakem neid jälgi, mis juhatavad jõululapse juurde – ka siin, talvisel Maarjamaal. Soovin kõigile õnnistatud advendiaega ja saabuvaid jõulupühi!