Austatud daamid ja härrad, õed ja vennad!
Tervitan teid piiblisõnaga apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele, mille valguses on kulgenud lõppeval aastal elu meie kirikus: „Sulle saab küllalt minu armust, sest vägi saab nõtruses täie võimuse!”(2Kr 12:9) Selle jumaliku tõotuse tõelevastavust oleme võinud kogeda ka tänavu. See sobib lahti mõtestama ka advendiaega. Ootuste ajana kutsub advendiaeg meid kriitiliselt oma olukorda hindama, nägema õnnistust ja armu, mille osaliseks oleme saanud ning olema valmis selle armu läbi uuenema ja kasvama.
Võime rõõmustada, et Eestil tervikuna on läinud hästi. Kahjuks pole maailma suurvõimud suutnud toime tulla majandusprobleemidega ning eurokriis puudutab otseselt ka meid. Kasvab väljaränne ja maa tühjeneb inimestest. Mitmed väikesed maakogudused on seetõttu tõsistes raskustes. Paljude maapastorite palk jääb vaid minimaalpalga lähedale, sundides neid otsima kõrvalameteid. Samuti ei suuda kiriku allasutused ja organisatsioonid oma tegevust piisavalt rahastada. Ometi on kirikuinimestel jätkunud jõudu viljakaks tööks jumalariigi põllul ja ikka lisandub neid, kes käe selle adra külge panevad.
Tänavuse aasta mahukast salvest tõstaksin kõigepealt esile ümberkorraldusi meie kiriku hariduselus. Rakenduskõrgkooliks kujundatud EELK Usuteaduse Instituut sai koolitusloa ja uue rektori. Võeti vastu üliõpilasi ja kirjutati alla liitumisleping Tartu Teoloogia Akadeemiaga. Koostöö jätkus ka Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga, kus avati kursus jutlustajate ettevalmistamiseks. Akadeemilise usuteaduse rakendusliku külje tugevdamine on kindlasti õige arengusuund.
Ajal, mil riigis käib koolivõrgu ümberkorraldamine, on tärganud imekspandav huvi rajada kristlikke üldhariduskoole. Koolitusloa saanud Tallinna Toomkoolis alustas õppetööd juba kaks klassitäit lapsi. Avaaktusel ei tahtnud meie iidne toomkirik särasilmseid õpilasi, nende pereliikmeid ja sõpru ära mahutada. Loodud on sihtasutus Tartu Peetri koguduse kooli taastamiseks ja süvendatud mõtet jõuda Kaarli koguduse lasteaiast oma koolini. Heategevuskontserdiga Nõmme Rahu kirikus toetati rajamisel olevat Püha Johannese õigeusu kooli. Mitmes meie koguduses kõneldakse vajadusest luua pühapäevakoolile lisaks ka lasteaia- või eelkoolirühm.
Südamest tänu kõigile toetajatele, sealhulgas haridusministeeriumile, kes kiriku püüdlustele oma õla alla on pannud, pidades oluliseks kristlikele väärtustele ja vaimsusele toetuvat haridust. Kindlasti ei tohi selline haridus olla vaid kirikukooli pärusmaa, seda enam, et ka eesti rahvakooli rajajaks on olnud kirik. Kiriku- ja kooliõpetajate koostööd ja ühist eesmärki väljendab ka õpetajate päeval Haljalas pühitsetud Eesti õpetaja autähis. Sellise koostöö järele on aina suurem vajadus.
Aasta algul, iseseisvuspäeva kõnes, nimetas president Toomas Hendrik Ilves tänast arusaamist eetikast häirekellaks, mis kõlab imelikult vaikselt. „Kas me tõesti arvame, et kõikelubatavus on osa vabadusest? Või tuleneb ükskõiksus eetika suhtes sellest, et me pole enam suured kirikuskäijad?” küsis ta, viidates eetika seostele kirikliku traditsiooniga.
Tõepoolest. Käesoleval aastal on suurenenud sotsiaalne arrogants ja sagenenud hoolimatud väljaütlemised. Kaasinimeses otsekui unustatakse näha partnerit ja ligimest, kellel on oma ootused ja õigused. Siit on vaid üks samm ühiskondliku konfliktini. Veerema lükatud lumepall paisuski aasta lõpuks ähvardavalt suureks, jõudes mõtteni alternatiivsest institutsioonist. Teame aga, et enamasti sööb revolutsioon oma pojad. Kiriku advendisõnum kutsub igaüht oma vigu tunnistama ja parandama, otsima lepitust ja rahu. Tähtis on ületada usalduskriis ning taastada aususel ja austusel põhinev dialoog.
Mureks ühiskonna käekäigu pärast on põhjust. Seda muret on mitmel korral väljendanud ka Eesti Kirikute Nõukogu, juhtides tähelepanu ettevalmistatavatele seaduseelnõudele, mis hägustavad abielu ja perekonna tähendust ning piiravad sõna- ja väljendusvabadust. Peame vältima arengut, mille tagajärjeks on rahva tahte vastaselt patroneeriv ühiskond, kus apelleeritakse mingile ainuõigele maailmavaatele või direktiivile. Ristiusul, mis on kujundanud meie rahva eneseteadvust ja iseseisvust, on jätkuvalt suur ülesanne kaitsta inimväärikust ja vabadust, perekonda ja kogukonda.
Ka tänavu elas kirik kaasa rahva rõõmudele ja muredele, osaledes rahvuslike ja riiklike sündmuste tähistamisel, aidates hoida kohalikku vaimuelu, toetades armastustööga nõrku ja abivajajaid ning andes oma panuse rahvuskaaslaste vaimulikku teenimisse väljaspool kodumaad. Lõikuspühal möödus aasta eestikeelsete jumalateenistuste taasalustamisest Brüsselis, Stockholmi koguduses seati ametisse uus, kodumaalt pärit õpetaja, siinsed õpetajad teenivad eestlasi ka naabermaades ja kaugemalgi. Senisest palju suuremat tähelepanu ja toetust vajab aga eestlaste kirikuelu ida pool – esmajoones Peterburis ja Moskvas. Suur tänu diplomaatidele ja ühiskonnategelastele, kes oma tegevusega on meile toeks olnud.
Arenes kirikute rahvusvaheline ja kodumaine koostöö. Aasta lõpuks valmis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku dialoogikomisjoni ühisavaldus „Euharistia ja jumalateenistus”, mis kutsub meie rahvast väärtustama jumalateenistust. Tegemist on Eesti kahe ajaloolise kiriku esimese ühisdokumendiga. Üle pika aja võõrustasime soome-ugri vaimulike konverentsi ja vaagisime koostöövõimalusi hõimurahvaste vahel. Läheneva reformatsioonijuubeli eel oli aga võimalus istutada Wittenbergi Lutheri aeda meie kiriku nimeline puu, meenutamaks Lutheri sõnu, et kui ka homme oleks viimnepäev, istutaks ta täna õunapuu!
Aia rajamine ja kiriku ehitamine Eestimaal jätkus mitte ainult vaimselt, vaid ka füüsiliselt, hoolimata raskustest pühakodade riikliku programmi rahastamisel. Taastati Väike-Maarja kiriku torn, uuendati Ridala kiriku ja Tartu Peetri kiriku katus, valmis sai Tartu Pauluse kiriku krüpt ja Käsmu kiriku siseremont, eraldati krunt kiriku ehitamiseks Mustamäele. Need on vaid mõned paljudest ilusatest ettevõtmistest, mis said teoks tänu riigi, kohalike omavalitsuste ja mitmete asutuste ja üksikisikute kaasabile ning mis peegeldavad meie rahva usku – vaimulikku hoonet, mida vajame üle kõige. Olge tänatud, head sõbrad, mõttekaaslased ja kaasvõitlejad, kes te igaüks omal moel sellesse oma panuse annate.
Aasta juhtsõnale nõtrusest ja Jumala armust lisab apostel Paulus: „Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.”(2Kr12:9) Valmistudes tähistama Kristuse sündimise pühi, jõulupühi, pöörakem pilk muredelt lootusele. Tulevikuhirm võib halvata, kuid usus istutatud õunapuu kannab vilja. Õnnistatud advendiaega ja saabuvaid jõulupühi!