Austatud vabadusvõitlejad, armas rahvas!
Vanas Testamendis, 2. Ajaraamatus öeldakse: „Aga teie olge vahvad, ärge laske oma käsi lõdvaks, sest teie tööl on tasu!” Ja Uues Testamendis, kirjas efeslastele: „Võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima.”
Teame, et allutuspoliitika kõige olulisemaks osaks pole relvad, vaid oskus hävitada vastase vaimujõud, murda moraal. Kestma jääb rahvas, kelle vaim pole murtud, kelle vahvus pole kadunud, kes suudab kurjale vastu panna.
Meie väikese rahva puhul on tulnud õigustada kollaborantlust ja suutlikkust olla murust madalam. Vahel võib seegi olla taktika. Kuid, kui pole enam kedagi, kes julgeks püsti tõusta, kes vabaduse ja oma rahva nimel oleks valmis ohvreid tooma – kas selline rahvas enam vääribki iseseisvust ja olemasolu? Kas selleks olekski enam jõudu?
1944. aasta septembris, kui ühe kuritegeliku impeeriumi armee raudne saabas oli asendumas teisega, leidus siiski neid, kes julgesid Pika Hermanni torni heisata eesti rahvuslipu ja haarata relvad oma kodu kaitseks. Need olid kangelased, kes andsid tunnistust inimväärikuse püsimisest ja eestluse elujõust.
Ka aastatel, kui enamiku jaoks tundus vastupanu lootusetu, kui vaikselt alla anti ja harjuti okupatsiooniga, leidus ometi mehi ja naisi, kes julgesid öelda, et „kuningas on alasti”, veel enam, et tal pole mingit õigust võimule. Neil oli vahvust kõnelda inimsusevastastest kuritegudest ja inimõigustest, okupatsioonist ja iseseisvusest, kuigi paljudel neist tuli taluda repressioone, kanda vangirüüd ja mõnelgi ohverdada elu.
Nad olid meie rahva vabaduspüüdluste eelsalk ja sõltumatuse koidukuulutajad.
Mitmete vastupanuvõitlejate roll meie iseseisvusloos pole kindlasti väiksem kui Hurdal või Tõnissonil, Pätsul või Laidoneril. Nad vääriva austust ja tänu. Nad väärivad meelespidamist, elulooraamatuid ja ausambaid. Nende eeskuju hoiab elavana väärtusi ja ideaale, mis inimesest teeb inimese ja rahvast rahva.
Usk õigluse võitu, arusaamine elu pühadusest ja ennastohverdav armastus on see Jumala sõjavarustus, mida vajavad kõik sugupõlved. Lugupidamine ja austus nendele, kes meile seda on hoidnud ja õpetanud!
Mälestagem kõiki meie keskelt lahkunud vastupanuvõitlejaid. Igavene rahu anna neile Issand, ja igavene valgus paistku neile.