Kuuldud evangeeliumisõnas rõhutas Jeesus: ”Ma olen teised seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja!”
Veidi varem on ta kõnelnud endast kui viinapuust ja ütelnud: „Mina olen viinapuu ja teie oksad, kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha”.
Meie vaimulik töö ja teenimine kasvab välja Kristuse tööst ja teenimisest, on tema töö jätk. Oleme tema halastuse ja lunastuse vahendajad, nagu ütleb kirikulaul: „Su töö on see, mis meie käes….”
Apostel Paulus kirjutab: „Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga!” (2Kr 5:20)
Eile oli suursündmus, Richard Wagneri ooperi „Parsifal” esietendus Eestis. Ooper kõneleb Püha Graali hoidvatest rüütlitest, kes teenivad Issandat. Graal on karikas, mida Issand oma viimasel õhtusöömaajal kasutas ja millesse Aramaatia Joosep olevat kogunud Kristuse haavadest voolanud verd. Wagneri ooperis väljendab Graal Lunastaja ennastohverdavat teenimist, kannatust ja ristisurma, aga ka selle tervendava väe kandmist maailma.
Wagner esitab seda kui inimkonna suurimat kutsumust ja missiooni. Kuid vaid kaastundlikud, ainult narrid – need, kes kaastundmuses ja armastuses saavad teadjaks ja targaks, saavad seda teoks teha, olla kaasosalised Kristuse lunastustöös.
Sageli tundub see ülejõukäiv ja inimlikult võimatu. Mäletan üliõpilaspõlvest, et imestasin, miks Michel Quoist oma palveraamatus „Issand, siin ma olen” kõneleb inimesest, kes koos Kristusega peab lunastama ja päästma maailma.
Kas pole see inimese jumalikustamine? Mis on nõdral ja patusel inimesel pistmist pääste ja lunastusega? Teisalt võib aga ka küsida, kuidas saaks Kristus teenida inimest, päästa ja uuendada maailma ilma inimesteta? Ilma teenijateta, ilma päästjateta, ilma lunastajateta, kes tema tunnistajatena kui oksad viinapuus, kui liikmed ihu küljes, kannavad ja edasi annavad Kristuse lunastuse karikat – tema Sõna ja Sakramenti?
Wagneri ooperi läbiv idee on: meie inimlik soov uuendada ja parandada maailma on mõttetu, kui meil pole Graali – kui meil pole jumalateenistust, kui me pole osalised Jumala armuteos, kui meil pole osa lunastusest Kristuses.
Teenija vajab teenimist, päästja vajab päästmist, lunastaja vajab lunastamist. Ning Graal ise – Kristus – kutsub oma teenijad, on vaid vaja olla valgustatud, märgata teed, olla ustav.
Nii on Kristus kutsunud ka teid, armsad ordineeritavad, et te läheksite ja kannaksite vilja. Et te teeksite Jumala tegusid, oleksite tema tööriistaks, tema armu ja lunastuse karikaks. Selleks õnnistagu teid Jumal. Aamen.