Ja üles vaadates nägid nad, et kivi oli ära veeretatud. Aga see oli väga suur. (Mk 16:4)
Kristuse ülestõusmine surnuist tähendab, et tuleme välja ja oleme päästetud igast olukorrast, olgu see kui tahes raske ja traagiline. Meil on lootust ja hingejõudu! Murekivi, mis võib olla väga raske, on ära veeretatud.
Apostel Paulus kirjutab filiplastele: Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses. Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks (Fl 4:12).
Sellisest vabanemisest ja uuest algusest tunnistavad ka kohtumised ülestõusnud Issandaga, milles kõneleb Piibel ja mida meenutatakse eriliselt 2. ülestõusmispühal. Nutvad naised leidsid lohutust, apostlid said julguse tulla välja lukkus uste tagant ja minna kogu maailma kuulutama Jumala armastust ja päästet.
Väljatulek lootusetusest puudutab ka argimuresid, nagu töö või töötus. Johannese evangeeliumi lõpp räägib ülestõusnud Issanda ilmumisest Tibeeria järve rannal, kus tema jüngrid olid terve öö kalal olles tööd rüganud ja polnud midagi saanud. Korraga seisis Jeesus kaldal ja ütles: Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate! Nad heitsidki ja ei jaksanud seda enam välja tõmmata kalade suure hulga tõttu. Usaldus Jeesuse vastu, tegutsemine tema sõna peale viis sihile, tõi õnnistuse.
Jeesus tunneb ja väärtustab tööd. Ta võrdleb Jumala riiki külvitööga, viinamäega, maja ehitamisega. Ise on ta teinud puussepatööd.
Jumala plaanis pole töö ainult orjus või karistus – kuigi Vanas Testamendis öeldakse, et oma palehigis pead sa oma igapäevast leiba sööma! Toimetulek siin maailmas nõuab seda. Aga inimene ei ela ainult leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust (Mt 4:4), kinnitab Jeesus. See annab ka tööle vaimse mõõtme ja väärtuse.
Loomislugu kõneleb tööst kui Jumala kaastööliseks olemisest, tema missiooni jätkamisest. Eedeni, tõlkes õnne-aeda, pani Jumal inimese harima ja hoidma. Töö ei olnud seal õnne vastand, vaid allikas. Ta on seda alati, kui mõistame, et ka hoolimine, headus, püsivus ja vastutus on töö ja looming. Töö loominguline külg tähendab mitmekesisust, kõigi oma annete järeleproovimist, õppimist, uut algust.
Kui aga puudub töö, mis toidab? Kui puudub leib laualt, puudub rahulolu kordasaadetuga, enda poolt looduga? Vajame tõuget ja head sõnumit!
Iseseisvuspäeva kõnes kutsus president Thomas Hendrik Illves ka kirikut pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Mida saab kirik teha? Palgalisi töökohti luua – vaevalt! Nõustada – püüame seda partnerite abiga tänagi teha. Kindlasti aga julgustada, eestpalvetada ja innustada igaüht nii kannatlikkusele kui ka ettevõtlikkusele.
Rahvatarkus ütleb, et hea pealehakkamine on juba pool võitu. Või nagu ütleb Peetrus Apostlite tegude raamatus jalutule: Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja kõnni! (Ap 3:6). Ja jalutu käis!
Jumal, kes meid armastab ja kes meile Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmise uue elu alguse kingib, kõneleb iga inimese väärtusest ja väärikusest, olenemata tööturu olukorrast otseses või kaudses mõttes. Matteuse evangeeliumis räägib Jeesus mõjusa loo töötegijatest viinamäel:
„Viinamäe omanik palkas hommikul töötegijaid viinamäele ja leppis päevapalga kokku. Kolmandal tunnil läks ta uuesti välja ja leidis turul teised jõude seismas. Ta kutsus ka nemad tööle, lubades maksta, mis õiglane. Ka üheteistkümnendal tunnil, päeva lõpul, leidis ta inimesi, kes ütlesid, et neid ei ole keegi palganud. Peremees kutsus needki viinamäele. Kui saabus õhtu, maksis ta aga kõigile võrdselt – ühe teenari, öeldes nurisejaile: Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan!“ (Mt 20:15)
Jumala silmis on kõik inimesed ühtviisi kallid! Sõltumata võimalustest.
Turul ootajatel pidi jätkuma vaid kannatlikkust ja valmidust, kasvõi õhtu eel, vähese töömahuga, peale hakata. Töö loomingulise poole mõistmine annab julgust.
Rasked hetked, ootehetked, panevad meid proovile, nõuavad kannatlikkust, aga õpetavad mõistma ka uusi ülesandeid, leidma elule uut väärtust ja väljundit. Kristuse ülestõusmine on julgustav sõnum: tõuse jalule, tule välja, Jumal hoolib meist! Hooligem siis ka ise – nii iseendast kui kaasinimesest. Kristus elab, ja meiegi peame elama! Aamen!