« tagasi
Jõulurahu väljakuulutamine Jõgeval 11.12. A.D. 2007
Armsad kaasmaalased!
Rahusoov on iidne ja üldinimlik. See peitub inimsüdames. Seda leidub tervitustes, üleskutsetes ja traditsioonides. Enam kui 350 aastat tagasi pani kuninganna Kristiina alguse jõulurahu väljakuulutamisele Eestimaal. Ta kutsus kõiki meie Issanda ja Lunastaja sünnipäeva pühitsema sobiliku hardumusega ja ennast ka muidu rahulikul viisil ülal pidama. Lõpetuseks soovis ta kogu riigi elanikkonnale rõõmurikkaid Jõulupühi ja jõulurahu! 1993. aastal taastas selle kauni tava president Lennart Meri. Nüüd on seda lisaks Tallinnale järgimas paljud linnad ja vallad, täna kõlab see sõnum siit Eestimaa südamest kogu rahvale.
Oleme asunud tähistama oma riigi 90. aastapäeva ning jõulurahu väljakuulutamine on ühtaegu eriline sünnipäevakink ja oluline sihiseade. Küsime üha rohkem oma juurte järele ja taipame, et juuretus võib olla nii inimhinge kui rahva rahutuse ja enesekaotuse põhjusi. Side meie kultuuri kristlike juurtega, esivanemate usuga, suunab meie pilgu üldinimlikele ja ajatutele väärtustele, millel põhineb elu. President Meri sõnadega 1993. aastast: „Jõulurahu hõlmab nii Jõulusid, mis on taassünni sümbol, kui rahu, mis on inimese lootuse, tuleviku ja kultuuri sümbol. Inimesed on kõik erinevad, ometi ühendab meid midagi, mis on erinevustest suurem, võimsam ja pühalikum.“ See midagi väljendub jõuluöö pühaduses ja meie jumalikku algupära uuendavas jõuluevangeeliumis, kus öeldakse:
„Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale, sest teile on sündinud Päästja, kes on Issand Kristus.“
Hoolimine ja arm, mis on ilmunud jõululapses, taastab meie eneseväärikuse, tervendab inimsuhted ja toob rahu. Uue Testamendi kauniks tervituseks kujunesid sõnad: Armu teile ja rahu… Kas ei võiks me just nõnda tervitada üksteist sel jõuluajal ja ka tuleviku Eestis! Andeksandmist, lepitust, hoolimist ja headust vajab iga pere, kogukond ja rahvas – kinkigem seda üksteisele! Saagu Eestist paik, kus vastutulijat kohates ei täida südant hirm, vaid rõõm ja rahu. Jõulurahu on tõeline siis, kui ta jätab jälje, muudab meid paremaks, jääb saatma kogu eluks. „Ma ei taha, et jõulud ära lõpevad“, olen kuulnud lapsi kurtmas kuusepuu all. Ärgu lõppegugi! Jäägu meie juured jõuluevangeeliumisse, siis jääb jõulurõõm ja rahu alati meiega.
Kuulutan välja üleeestilise jõulurahu!
Andres Põder
Peapiiskop11.12.2007 Jõgeva
« tagasi ⇑ üles