« tagasi
Iseseisvuspäeva jutlus
Tervitan teid, head iseseisvuspäeva kirikulised, käesoleva kuu juhtmõtteks seatud Luuka evangeeliumi sõnadega: „Kus on teie usk?“ (Lk 8:25) Nii küsib Jeesus jüngritelt, kui nende paati pillutab torm. Ja samas on tema ligiolu ja sõnad juba vaigistanud tuule.
See on tabav pilt meie rahva käekäigust. Olgu I maailmasõja keeristes, siis kui sündis iseseisvus, olgu II maailmasõja- ja okupatsiooniaastatel, mil meie riigilaev näis hukkuvat, olgu taasiseseisvumise ärevuses või tänastes majandusraskustes – ikka seisame küsimuse ees, kus ja milline on meie usk.
Üks on kindel. Usk ei vea alt. Vähemalt siis, kui panustame õigetele asjadele, kui seame õiged sihid. Usk on ettehaarav side tulevikuga ja ühtaegu elu usalduslik mõõde – osasaamine armastusest ja tõest, mida me igaüks vajame. Siis on meil julgust, siis võime rõõmustada ja olla tänulikud – nii nagu teeme seda täna.
Iseseisvus on suutlikkus ise seista. See tähendab kaalukust ja tasakaalu, seda, et raskuskese mahub meisse, et mõistame inimelu väärtust ja väärikust. Usk on Looja poolt antud sisemine lood, Jumala enda kohalolu meie südames. Jeesus osutab sellele, vaigistades vaenuväed ja julgustades meidki raskustes toime tulema.
Usk endasse saab tugevaks usus Jumalasse ja usk Jumalasse tähendab usku endasse. Pühakirja sõnadega: „See ongi meie võit, mis on ära võitnud maailma – meie usk!“ (1Jh 5:4) See loob enamat kui riiki, see toob meid jumalariiki – õigete ja õiglaste suhete juurde kaasinimeste, loodu ja Loojaga. Seda usku jagavad ja tunnistavad Kristuse kirikud üheskoos.
Riik on vaid inimliku kooselu väline vorm – sisu sellele tuleb anda meil endil. Siin Narvas tajume eriliselt ülesannet leida üksmeelt erinevate riikide, rahvaste, piirkondade ja ühiskonnagruppide vahel, sest ei ole üksi ükski maa… ega ka ükski inimene. Ühiskond vajab ülesehitamist mitte ainult majanduslikult ja organisatsiooniliselt, vaid ka vaimselt.
Narva Aleksandri kiriku olukord sobib iseloomustama meie rahva vaimulikku elu – see on halb, aga mitte lootusetu. Me oleme ehitustandril! Kuu aja eest küsiti Eesti Raadios, millist muutust Eesti vajab. Kõige enam vastajaid leidis, et vaimset. Alles seejärel nimetati poliitilist ja viimasena majanduslikku. Süda tunneb tõde.
Iseseisvuspäeval küsib Jeesus meilt taas: „Kus on teie usk?” Usk viib edasi, võidab tormid, ühendab ja ülendab! Soovin teile, armsad sõbrad, vennad ja õed, palju usku ja armastust ning õnnistusrikast iseseisvuspäeva! Aamen.
Andres Põder
Peapiiskop25.02.2009 Narva Aleksandri kirik
« tagasi ⇑ üles