Jõulud on rahu ja armastuse pühad, ometi peidavad nad endas elu tumedat ja valusat poolt. Jõululast Jeesust tabasid mittemõistmine ja repressioonid. Ta hukati selle eest, et ta hoolis inimestest ja Jumalast, armastusest ja tõest – oli ise armastus ja tõde. Asjata ei väljenda evangelist Johannes Jeesuse sündi pildiga: valgus paistab pimeduses!
Mida enamat me pimeduses vajame kui valgust, eriti siis, kui pimedus ei näigi mööduvat. Ka kõige raskematel ja mustematel hetkedel on Jeesuse isik inimesi lohutanud ja julgustanud, sest ta ei andnud alla, ei murdunud, ei lasknud kurjal enese üle võitu saada. Isegi surmas mitte. Ta säilitas oma usu ja olemuse. Tema usaldus Jumala vastu kõneleb elu helgemast ja ilusamast poolest, millel on igavene väärtus. Selle nimel maksab kannatada.
Jõulusõnum saabuvast päästest ja võidust on kandnud ka meie rahva vastupanutahet ja tulevikulootust. Mõeldes küüditatutele ütleb Marie Under Jõulutervituses 1941: “Aralt ohkan nagu mõistukeeli, uskumata, et see täide läeks: kas me kunagi veel oma meeli saame tarvitada rõõmu hääks?” Ometi lõpetab ta veendumuses, et “me kohtume sel taevasillal palgest palgesse sel jõuluööl.” Taevasilda, Jumala armastust, ei saa inimesed sulgeda.
Okupatsiooni surve all, kui vabadust oli jäänud väga väheks, olid kirikud jõuluõhtul ometi inimestest tulvil, isegi kaetud akende taga lauldi jõululaule. Igal jõuluööl küünlatuledes säravad surnuaiad tuletavad meelde, et hingesild seob meid üle aja, juhatades meid igavesse valgusse. Meie rahva kaunimad tavad on ühtaegu usulised.
Traditsioonid on tõeliselt elavad vaid siis, kui nad innustavad järgima ideaale ja aateid, mida nad kannavad. Rahva vaimujõud ilmneb õigupoolest ju konkreetsetes elusaatustes. Represseeritud, kes on kannatanud usu, isamaa, vabaduse, tõe ja headuse nimel, väljendavad eluhoiakut, millele Jeesus on andnud taevaliku tähenduse.
Nende inimeste mälestus ja elukogemus on kullast kallim. Nad on meie rahva iseolemise, väärikuse ja püsimise põhi. Nad suudavad anda eeskuju selles, kuidas jääda ustavaks, oskavad hoiatada ja julgustada. Nende kriisides karastunud ja läbikatsutud armastus on seemneks tulevikumullas.
Arvan, et noor põlvkond peaks palju enam seda varasalve väärtustama ja kasutama. Represseerituid ja vabadusvõitlejaid tuleks kutsuda meie koolidesse, neile peaks antama rohkem sõna ja neist kirjutatama ajakirjanduses, neid tuleks tõsta esile rahvuslikel tähtpäevadel. See, kas hindame Eestit, ilmneb selleski, kas hindame inimesi, kes Eesti eest on seisnud ja kannatanud. Ammugi ei tohiks ühiskond neid nende tänastes muredes ja raskustes üksi jätta. Aeg on tasuda võlga.
Iseseisvas ja edukas Eestis aastal 2010 tahan öelda erilise tänu ja jõulutervituse just neile! Nad on osalised selles, et võime oma meeli taas “tarvitada rõõmu hääks”. Olgu meie meeled siis lahti ka möödunule. Rahvuslik mälu ei ole ainult ajaloolaste, arhivaaride ja kirjanike pärusmaa. Seda oleme kutsutud hoidma ja edasi andma meie kõik.
Tavad ja traditsioonid, eluhoiakud ja väärtused teevad inimhulgast rahva. Paraku on meil tulnud läbi elada kultuurikatkestusi. Kristliku rahvuskultuuri hävitamine oli vaenlase selgeks sihiks. Tänagi pole me oma identiteeti veel taastanud. Oleme kasvamas harali nii vaimselt kui füüsiliselt.
Raske on kutsuda kaasmaalasi koju, kui seda ei toeta kodumaa-armastus ja isamaalisus. Need tunded võrsuvad aga perekonnas ja koolis. On hea, et kooliprogrammis on leidnud kindlama koha usundiõpetus ja riigikaitse. Need on väärtuspõhise eluhoiaku lahutamatud osad. Veteranide moraalset toetust vajavad need õppeained kindlasti. Vanema põlvkonna ustavus ja eeskuju on tähtis mujalgi.
Osaks meie mälust on ju ka riiklikud ja kiriklikud pühad, mis otsekui sõlmed ajakangas meile meie ühisväärtusi ja aateid meelde tuletavad. Kristuse sündimise pühade sõnum on aegumatu: jõuluvalguses suudame jääda inimesteks, kes hoolivad Jumalast ja üksteisest, austavad isa ja ema, armastavad isamaad ja emakeelt, on oma rahva väärikad liikmed. Sellise eluhoiakuga inimeste jaoks on sügav sisu ka riigihümni palvesõnadel: Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa!
Jõuludeks ja uueks aastaks õnnistust soovides
Andres Põder
« tagasi ⇑ üles