Taevavaipa avades

12.12.2008 Pro Estonia

Head eestimaalased ja Eesti sõbrad Soomes! Tervitan teid jõuluaja ja aastavahetuse puhul, mis nagu alati on uus ja eriline. Jõuluevangeelium ei ole igikestev sellepärast, et seda juba lugematuid kordi räägitud on, vaid sellepärast, et kuuleme seda alati nagu esmakordselt, olukorras ja ajas, mida veel kunagi olemas pole olnud. Pilku maailma maksab heita taevavaipa avades. Siis näeb paremini.

Aasta, mil tähistasime Eesti Vabariigi 90. aastapäeva, algas Soome silla ehitamisega. Küünlapäeval ja Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril toimusid Turus aastapäevapidustused „Viro tulee kylään“. Ajalooseminaril Turu Ülikoolis ei tahtnud saal osalejaid mahutada. Rahvast oli täis ka Turu Toomkirik, kus pidasin teadaolevalt esimene eestikeelne missa. Loodetavasti avaneb Turu piirkonna eestlastele tulevikuski võimalusi omakeelsel jumalateenistusel osaleda. Taas läks südamesse vennasrahva Eestile osutatud tähelepanu ja toetus.

Tänavu kadusid valvatavad piirid meie riikide vahelt. Selle tähendus on kindlasti suurem kui esimesel pilgul paistab. Piirid küll kaitsevad, aga ka takistavad. On kurb, kui mõistmatusest või hirmust ehitame vaimseid müüre sinna, kus seda vaja pole. Nii on see suhetes kaasinimestega, nii on see suhetes kõiksuse ja Jumalaga. Oktoobrikuus peeti Valgamaal, Eesti lõunapiiril, mida samuti enam ei ole, kõigi kristlike kirikute koostöös tore misjoninädal „Piirid on valla!“. On ju inimese missioon ja kutse vaadata ka üle enda seatud silmapiiri.

Oluliseks erinevuseks eestlaste ja soomlaste vahel on see, et Soomes on enamus inimesi ristitud, Eestis mitte. Meie üldhariduskoolis puudub praktiliselt ikka veel usuõpetus. Põhjus on okupatsiooniajas, sest enne sõda olime Soomega sarnased. Võõrideoloogia sulges meie eest raudse eesriidega mitte ainult maailma, vaid ahistas ka hinge, sulgedes tema eest taeva. Sisemine vangistus on tugevam ja püsivam kui väline. Usk seevastu on vaba inimese tunnus ning ristimine maistest oludest üle ulatuva Jumala riigi kodakondsustunnistus.

Olen nimetanud mööduva ja eeloleva aasta ristimise teema-aastaks juhtmõtte all „Uue elu allikale“. Praeguseks on peetud juba mitmeid konverentse ja koolitusi, käsitletud ristimist meedias, antud välja trükiseid, peetud fotovõistlus ja kogutud lugusid meeldejäävast ristimiskogemusest ja elust ristiinimesena. Kõige tähtsam on aga teadvustada iseendas, oma peres ja rahva seas ristimise tähendust ja vajalikkust, selle eeldusi ja järeldusi.

Küsimus on meie enesemõistmises ja identiteedis. Eestlastena me alles otsime ja taastame seda. President Lennart Meri ütleb oma „Poliitilises testamendis“, et oleme olnud edukad kõiges, välja arvatud väärtussüsteemi taasloomises. Siin näeb ta suurt ülesannet kirikul ja usul. Jõulud, Kristuse sündimise pühad, annavad ikka ja jälle tunnistust sellest, et taevavaiba avanedes paistab midagi ilusat ja igavest, ulatub meieni Jumala armastus ja headus. Elagem selles osaduses ja valguses. Iseseisvuse saavutasime ristirahvana, ka selle taastamisel ja arendamisel vajame Jumala õnnistust.

Et üle saada ühiskonna eetilisest allakäigust, on riik kavandanud 2009. aastast rakenduva programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“. See on tervitatav. Ometi ei saa väärtusi luua nagu uusi roosisorte, nende juured on elu pühaduses, meie jumalanäosuses ja vastutuses Looja ees. Loodetavasti saavad needki tõsiasjad eelolevatel aastate järjest selgemaks ja omasemaks. Kevadel võttis kirikukogu vastu Eesti luterliku kiriku arengukava kümneks aastaks – sihiks loova, väärika ja vastutustundliku kristlaskonna suurendamine. Niisiis – tulevikuväljakutseid näeme sarnaselt. Tõelised väärtused peituvad kusagil mujal kui poeriiuleil.

Maailma ja meidki tabanud majanduslangus pärsib eduootusi ja majanduslikke võimalusi, toob sageli kaasa muresid ja lootusetust. Samas sunnib see vaatama elule avaramalt ja sügavamalt, hindama hoolivust ja armastust, nägema ilusat ja väärtuslikku igas inimhinges. Jõulusõnum ütleb, et Jumal on maailma nõnda armastanud, et ta oma Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu (Jh 3:16). Olgu see meie teeviit ka uuel aastal! Elagem avatud taeva all!

+Andres Põder

« tagasi ⇑ üles