Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Peapiiskop Urmas Viilma kõne lipupäeval

Armsad sõbrad!

Juba Vanas Testamendis kutsutakse üles heiskama lippu – kõrgele mäele või lagedale künkale – lehvima üle inimeste peade, et koondada rahvast ühtse ja üksmeelsena ühe lipu alla.

Lipu heiskamine Toompea künkale, kõrgele Pika Hermanni tippu, lehvivana paistma kaugele, on eriliselt tähtis just praegu – ajal, mil meil kurja tõve leviku vältimiseks palutakse püsida pigem kodus. Kõrgele heisatud lipp paistab kaugele!

Lipu rahvast ühendav sõnum ei muutu õnneks sellest, kui palju on inimesi füüsiliselt kohal Pika Hermanni jalamil. Sinimustvalge ei lehvi ju ainult hoonetel ja tornitippudes – me heiskame omale armsa lipu alati ka oma südames. Nõnda ka täna – Eesti lipu päeval!

Inimeste südames oli Eesti trikoloor heisatud ka aegadel, kui sinimustvalget nähtavalt lehvitada ei tohtinud. Eestlaste südamest ei suutnud meie lippu maha kiskuda keegi!

Kõige selle valguses, mis toimub neil päevil teisel pool Atlandi ookeani, kus ühiskond jaguneb endiselt paljude arvates kaheks – mustaks ja valgeks Ameerikaks, sümboliseerib Eesti lipp oma kolme värviga ühiskonda, mis ei ole must-valge.

Iga ühiskond, kus üksteisele mistahes põhjusel püsivalt vastandutakse, muutub lõpuks must-valgeks. Sellises maailmas võib tunduda lihtsam elada, kuid seda maailma hakkab armastuse asemel valitsema hirm. Seda hirmu näeme täna valitsemas paljude Ameerika linnade tänavatel. Ameerika, Eesti liitlasena, vajab täna meie eestpalveid!

Eesti Vabariik on iseseisvusmanifesti vastu võtmisest 1918. aastal olnud riik, kus võrdne ja vääriline koht on igal ühiskonna liikmel. Selleks kannab Eesti omariikluse alusdokument ka nime: „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.

Eesti ei tohi mitte kunagi saada must-valgeks! Eesti peab jääma alatiseks sinimustvalgeks – ühiskonnaks, kus äärmuseid ja pooluseid tasakaalustab rahu, üksmeel ning ligimesearmastus.

Õnnistagu seda lippu, meie vaba riiki, tema juhte ja rahvast, kõigeväeline Jumal – Isa, Poeg ja Püha Vaim. Aamen

Urmas Viilma

EELK peapiiskop                     4. juuni 2020

 

 

 

Prindi