Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Peapiiskop: Kuidas jääda eriolukorra ajal ustavaks oma usule ja pühitseda pühapäeva

Fresko Kristuse taevassetõusmise kirikust Jeerikos
Foto: Urmas Viilma

Peapiiskop Urmas Viilma mõtisklus tema leheküljelt Facebooki keskkonnas

Kristliku nädala esimese päevana on pühapäev juba algkristlaste jaoks olnud eriliselt sümboolne päev seetõttu, et Jeesus tõusis surnust üles just pühapäeval. Nõnda on iga pühapäev väike ülestõusmispüha. Paastureeglidki katkevad pühapäeviti Kristuse ülestõusmise tähistamiseks. Kas nakkusohu leviku peatamiseks kehtestatud eriolukord peaks samuti pühapäeviti peatuma? Seda me usklike inimestena loodaksime ja tahaksime. Kahjuks ei püsi viirus pühapäeviti peidus. Järelikult on igati loomulik, et kirikudki toimivad vastutustundlikult ja püüavad soovitada oma liikmetel pühapäeviti pigem kodus püsida ja rahvarohkeid jumalateenistusi vältida. Siiski, ärevus ja hirm, mis võivad meid panna peatuma nakkusohu või teadmatuse ees, millele lähipäevil või lähinädalatel vastu läheme, ei saa see halvata meie julgust ajal üksteist veelgi innukamalt ja pühendunumalt armastada, julgustada, lohutada ja teenida!

On oluline, et me kõik mõistaksime, et ühiskonnas kehtestatud piirangud, sealhulgas avalike jumalateenistuste pidamise peatamine on kehtestatud ikkagi meie endi, meie lähedaste ja kogu rahva tervise kaitseks. Vajame praeguses keerulises olukorras üksmeelt ja ühtsust, mistõttu on oluline üksteist toetada ja kogu olukorra lahenemise pärast tegutsedes ka palvetada.

Nõnda on kiriku positiivne sõnum raskel ajal see, et me püüame ühiskonda veelgi suurema usinusega vaimulikult teenida kui tavapäraselt. Rasked ajad nõuavad raskeid otsused, kuid ka erilisemat tähelepanu ja märkamisvalmidust üksteise suhtes. Nõnda on meil oluline teada ja teadvustada, et kirik ei ole raskel ajal suletud, vaid kõigile avatud. Kiriku vaimulik teenimisülesanne ei ole eriolukorras peatunud ega katkenud – see toimub teistsugusel viisil ja vormis. Küünlad põlevad, kirikukellad helisevad, palved ja orelihelid jätkuvad, erapihti võetakse vastu, absolutsiooni ja armulauda jagatakse ka siis, kui inimesi organiseeritult kirikusse ei kutsuta ja avalikud jumalateenistused jäävad toimumata.

Sellises olukorras võib inimene küsida, kuidas ma saan siis ikkagi pühapäeva pidada, Kristuse ülestõusmisest iganädalaselt rõõmustada ja hingamispäeva pühitseda, kui kõik organiseeritud avalikud jumalateenistused ja muud inimeste kogunemised on kuni uute juhisteni või eriolukorra lõpuni ära jäetud või edasi lükatud? Kuidas üks usklik inimene saab oma südametunnistuse ja usu kohaselt elada?

Püüan järgnevalt arutleda, millised on minu võimalused lähinädalatel ligimesest ja ümbritsevast keskkonnast hooliva, samas patuse ristinimesena ning kiriku liikmena toimida erakorralise olukorra tingimuses.

– Et saaksin kodust lahkumata pühitseda pühapäeva, otsin üles kristlike raadiote (Pereraadio ja Raadio 7) programmist need kellaajad, mil kuulen eetrist jumalateenistuse ülekannet. Tean, et see teenistus, mida üle kantakse võib olla varem salvestatud või on tegemist salvestusega, kus vaimulikud ja muusikud on pidanud ilma koguduseta jumalateenistuse ainult selleks, et kuulajatel oleks võimalik teenistusest osa saada, kuid seegi rõõmustab mind. See võimaldab mul kirikusse minemata siiski pühitseda pühapäeva.

– Teades, et erinevates kogudustes on loodud võimalus jälgida jumalateenistuse salvestust või ka otseülekannet interneti vahendusel, otsin need koduleheküljed internetist üles ja teen oma valiku, mida vaadata. Saan taas osa jumalateenistusest nõnda, et ma ei pea tingimata kirikusse minema.
– Otsin ERRi digitaalsest arhiivist välja varem toimunud jumalateenistuste ülekannete salvestused, et neid uuesti vaadates vältida tänavatele minemist ja inimestega kokku puutudes võimalikku haigestumist või pisikute levitamist.

– Olen rõõmus ja tänulik selle üle, et kirikud on jätkuvalt avatud. See võimaldab mul siis, kui olen terve ja ilma haigusnähtudeta, minna nädala sees sel ajal, kui kiriku uksed on avatud või ajal, mil olen harjunud pühapäeviti teenistusele minema. Püüan kirikusse minnes või mujale kodust väljudes vältida ühistranspordiga liikumist.

– Kui näen tänaval või ka kirikusse tulles tuttavat, ei rutta teda tervitama ega talle kättpidi õnnistust soovima. Piirdun tervitamisel eemalt lausutud heatahtlike tervitussõnade, rahu- või õnnistussooviga. Kui tahan sõnadele lisada mõne füüsilise märgi, sobib selleks hästi naeratus, peanoogutus või käeviibe. Miks mitte õnnistada üksteist distantsilt ristimärgiga!

– Kirikusse sisenedes desinfitseerin oma käed vahendiga, mille kogudus on minust ja teistest hoolides sissepääsu lähedale paigutanud.

– Kirikus saan süüdata küünla, istuda kirikupinki ning seal, kus see on võimalik, põlvitada omaette altari ees ning palvetada.

– Istumispaika otsides leian koha, kus olen teistest inimestest eemal, et vältida võimalikku nakatumist. Mõistlik oleks valida teistega mõnemeetrine vahemaa.

– Kui minu kirikus viibimise ajal peaks hakkama organist mängima orelit, olen rõõmus, et võin seda kuulata.

– Kui samal ajal, mil mina kirikus viibin peab vaimulik altarist või puldist palvust, mida ei ole ette teatatud ega välja kuulutatud, rõõmustan, et sattusin just sel hetkel kirikusse ning võin palvusest osa saada.

– Mul on õigus minna kirikus vaimulikku kohates või ka avalikult vaimuliku kõnetunnist teada antud ajal õpetaja juurde ning temaga hingehoidliku vestluse, pihi või armulaua, või mõne muu isikliku usutalituse osas kokku leppida. Seda selleks, et saaksin oma usu kohaselt elades saada vaimulikult kosutatud ja soovi korral osa sakramentidest.

– Kui vaimulik on mulle loonud võimaluse armulaua vastuvõtmiseks, järgin õpetaja antud korraldusi ja juhiseid selle kohta, kuidas toimida nõnda, et oleks turvaline minul, vaimulikul ja kõigil teistel, kellega kokku puutun. Peamine on, et oleks välditud nakkusoht.

– Kui minu peres tekib vajadus selliste isiklike usu- või ametitalituste järele, mida ei ole võimalik edasi lükata, pöördun selle küsimusega julgelt vaimuliku poole. Tean, et minul ja vaimulikel on õigus keerulistel aegadel sellised olukorrad lähtuvalt südametunnistuse- ja usuvabadusest hingehoidlikult lahendada. Tean, et sellistel usutalitustel tuleb vältida inimestega vahetut kontakti ja järgida kõiki juhiseid, mille järgimine on tarvilik nakkusohu vältimiseks.

– Mõeldes, mida saan veel ära teha ka nende jaoks, kes on hetkel nõutud, vajavad abi ja tuge – ainelist või hingehoidlikku –, püüan seda jõukohaselt ja nakkusohtu vältides pakkuda. Võtan oma tutvusringkonnas ühendust nendega, kelle kohta tean, et neil ei ole lähedasi ja nad võivad olla päris üksi. Küsin, milline on see abi, mida nad enim vajavad (ravimid, toit, esmased hügieenivahendid, küttepuud, puhas vesi, jne) ja püüan seda neile korraldada. Saan anda abivajajast teada ka kohalikule kogudusele, sotsiaaltöötajale või kutsuda kiirabi.

– Kui mul on selleks aega ja valmisolekut võin pakkuda ennast vabatahtlikuna appi kogudusele, kohalikule omavalitsusele või nendele organisatsioonidele, kes hetkel eriolukorrast tingituna lahendavad probleeme ning korraldavad inimeste teenimist ja teenindamist kõige esmavajalikuga varustades.

On tähelepanuväärne, et viiruse leviku kõrghetk on langenud paastuajale. See tähendab, et kogu kristlaskond palvetab lakkamatult. See juhib minugi mõtted minu enda patule ja maailma patususele ning karjuvale vajadusele meeleparanduse järele. Seepärast tahan esmalt palvetada, et Issand Kristus oma kannatuste pärast annaks mulle andeks minu eksimused ja patud. Palvetan, et Jumal halastaks ka patuse maailma peale ja näitaks meile valgust sellest hetkelisest pimedusest ja kriisist väljumiseks. Palvetan kõigi viiruse tõttu hukkunud inimeste hingede pärast. Palun, et Jumal tervendaks haigestunud. Palun õnnistust arstidele ja meditsiinipersonalile, kes haigeid ravivad ja nende eest hoolitsevad. Palvetan kõigi ametikandjate, ametnike ja otsustajate pärast, kes kriisi lahendamisega riigi ja kohalikul tasandil püsivalt ööpäevaringselt tegutsevad. Palun Jumalalt neile kannatlikku ja tasakaalukat tarka meelt õigete sammude astumiseks ja otsuste langetamiseks. Palvetan kõigi inimeste hingerahu ja meelekindluse pärast ega unusta seda palumast ka iseenesele. Palun Issanda Jeesuse Kristuse nimel lahendust kogu tekkinud olukorrale Eestis ja kogu maailmas. Ma tean ja usun, et Issand Kristus on ise hinge ja ihu arstina kõiki tervendamas ja õnnistamas, mis peletab arguse ja annab mulle julguse ligimesearmastuseks, hoolimiseks ja trööstimiseks.

Prindi