AINUS AUTORITEET ON JUMALA SÕNA
9. aprillil on õpetaja Theodor-Aleksis Tallmeistri 115. sünniaastapäev.
Theodor-Aleksis Tallmeister sündis Tartu käsitöölise ja kaupmehe Johan ja Marie Tallmeistri perre uue kalendri järgi 9. aprillil 1889. Ta õppis aastatel 1897–1900 M. Kergi algkoolis ja Tartu linna 3. algkoolis, siis aga aasta H. Treffneri eragümnaasiumis ja 1901–1907 Tartu Aleksandri gümnaasiumis.
Hoovõtt
Haridusteed jätkas Tallmeister juba ülikooli usuteaduskonnas, õpingute
ajal astus Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Tegi prooviaastat Helme
ja Tartu Pauluse koguduses, andis usuõpetuse tunde mitmes Tartu koolis
ja sooritas 1911. aasta lõpul Riias õpetajaeksamid.
Ta ordineeriti 30. juunil 1912 Tartu Maarja kirikus. 27. augustil 1912 laulatati
Tallmeister Eesti Kirjanduse Seltsi asjaajaja Adolf Danieli tütre Õiega
ja hiljem sündis perre kaks poega.
Tallmeister määrati teenima 1912–1913 Võru praostkonda
vikaarõpetajana; edasi aga juba Riiga eesti Jakobi koguduse abiõpetajana
ja aastast 1914 kuni 1919 õpetajaks. Ühtaegu oli ta aastal 1914–1915
Riia Eesti Koguduse Lehe toimetaja ning Riia tööstuskooli õpetaja.
Kindlameelne liberaal
Tallmeistri Tallinna Püha Vaimu koguduse teenimise perioodil 1919–1944
elas Eesti kirik läbi pingelist perioodi: vastu oli võetud uus kiriku
põhikiri (1921), rahvahääletusel oli usuõpetuse küsimus
(1923) ja riik oli lahutatud kirikust (1926). Kui kirik ja riik oli nii mõneski
küsimuses eri meelt, ei puudunud vastuolud ka kirikusiseselt.
Theodor Tallmeister ei nõustunud vastu võetud kiriku põhikirjaga,
vaid nõudis kiriku arengut protestantlikus vaimus – kõigi
usklike kogudustena, kes tunnustavad vaid Jumala sõna. Nii hakkas ta soovist
levitada oma meelsust välja andma ajakirja «Protestantline ilm» (1923–1940,
hiljem «Protestantlik Maailm), asutas Protestantliku Ühingu ja oli
selle esimees.
Kaks korda, aastatel 1927 ja 1928 otsustas konsistoorium Tallmeistri tema liig
liberaalsete vaadete tõttu kirikust välja heita, kuid vaimulik ülemkohus
otsust ei kinnitanud. Parempoolne ringkond eesotsas praost Harald Põlluga
jäi küll enesele kindlaks, aga kui Tallmeistri küsimus kolmandat
korda arutlusele tuli, saavutati leppimine, tingimusel, et Tallmeister võib
oma seisukohtadele jääda.
Hinnates oma värvikat ja mitmekülgset õpetajat, annetas kogudus
Tallmeistrile 1926. aastal kuldametiristi.
Aktiivne mitmel alal
Lisaks sellele, et Tallmeistrit peeti omal ajal heaks jutlustajaks – tulisehingeline
ja elavasõnaline jutlustaja, prohvetliku lõõmaga mees, tulemägi
põhjamaa väljal, nagu kaasaegsed teda iseloomustasid – oli
ta Riigikogu II, III, IV, ja V koosseisu ja linnavolikogu liige. Aastal 1917
oli ta Riia linnavolinik ja 1919 Eesti Vabariigi diplomaatiline esindaja ja konsul
Läti valitsuse juures.
Ka kiriku erinevad ametid ei läinud temast mööda, ta oli Kirikukogu
ja majandusnõukogu juhatuse liige, kodukorra komisjoni esimees, seaduste
läbivaatamise ja väljatöötamise komisjoni, ülemkirikukohtu
ja majandusnõukogu liige.
Aastal 1944 emigreerus Theodor Tallmeister Rootsi, kus ta oli Södertalje
põgenikelaagri õpetaja ja 1946. aastast Uppsala eesti koguduse
kaasõpetaja kuni surmani 3. veebruaril 1947.
Koostanud Rita Pokk
Artikkel ilmunud ajalehes "Eesti Kirik" nr 13 2004