PÄRIT ORELIMEISTRITE PEREST

Eile, 19. oktoobril möödus 100 aastat õpetaja Aksel Kriisa sünnist.

Eesti tuntud oreliehitajad Kriisad pärinevad Haanjamaalt Kokemäe külast, kus Peeter ja Matli Kriisal sündis kolm poega, kellest noorim Tannil pani aluse oreliehitusele.

Sealsamas Kokemäel Vihtla järve ääres sündisid Tannili neli poega: Eduard, Aksel, Rudolf ja Harry. Harry ja Eduard jätkasid isa tööd, Rudolf õppis maalikunstnikuks, ta jäi 1944. a teadmata kadunuks.

Jõuline mõju

Aksel Kriisa sündis uue kalendri järgi 19. oktoobril, alustas õpinguid Viitina valla Järve külakoolis ja Võru linna algkoolis 1914–1917. 1936. aasta alguses kirjutas Aksel Kriisa oma elulookirjelduses konsistooriumile lapsepõlvele tagasi mõeldes: «Nende käe kõrval meie, lapsed, õppisime kannatama ja lootma, otsima ja palvetama oma taevase Isa ees, keda leidsime kajastuvat omas suuruses ja puhtuses kaunis ning vaheldusrikkas Haanja mägilooduses, mille üle võlvub lõputus puhtuses sinine taevas.

Ma ei tea nimetada ühtegi teist nii võimast tegurit oma elus, mis mu usulisele arengule oleks olnud sarnase jõulise mõjuga kui lapsepõlve kodu, milles leian Jumala suure ja mõõtmatu armu ime.»

Kindlasti avaldas noormehele mõju ka Rõuge kirikuõpetaja Rudolf Kallas, kelle juures Akseli tädi oli lapsehoidja.

Lõpetanud 1925. a Võru linna gümnaasiumi humanitaarharu, järgnesid 1931. aastani õpingud ülikooli usuteaduskonnas Tartus. Õpetajaameti eksamid jäid järgmise aasta sügisesse, pärast kohustuslikku teenimist Kaitseväes. Prooviaasta 1932–1933 sooritas Kriisa Otepääl praost Oskar Lauri juures.

Järjekindel võitlus

5. veebruaril 1933 ordineeris piiskop Jakob Kukk Aksel Kriisa Tallinna Toomkirikus, assisteerisid praost Lauri ja Pöide koguduse õpetaja Otto Schultz. Ta lasi end määrata Saaremaale vikaarõpetajaks asukohaga Mustjalas. Enne veel, vähem kui kaks nädalat pärast ordinatsiooni laulatati Aksel Kriisa Paistu kirikus Johanna Tossiga.

Olukord Mustjala koguduses olnud tol ajal ärev, keegi aferist tahtnud kogudust hävitada. Kolm aastat hiljem kirjutas Kriisa: «Rohkem kui aastase võitluse ja järjekindla ning pideva töö läbi mul õnnestus Jumala abiga lõhestatud ja ülespiitsutatud kogudus ehitada niivõrt üles, et kogudus võis asuda õpetaja valimisele.»

29. aprillil 1934 valiti Aksel Kriisa Mustjala koguduse õpetajaks, kuni ta vabastati 2. oktoobril 1940, jäädes edasi teenima hooldajaõpetajana. Aastatel 1940–1941 oli Aksel Kriisa Kaarma koguduse õpetaja, korra määrati ta 1939 Saaremaa praosti kohusetäitjaks ja 1940 abipraostiks, ning 20. juunist 1941 taas Saaremaa praosti kohusetäitjaks.

Järeltulijate mälestustes olnud ta õpetaja, kes püüdnud koguduseliikmeid igati hingeliselt aidata. Nii pidanud ta ebaõnnestunuks matusekõnet, mis peielised nutma ajab.

Ühtaegu õpetaja kohustega täitis ta oma teenistuse jooksul perekonnaseisuametniku ülesandeid. 1937. a sündisid perre kaksikud poisid Rain ja Joel.

Kui abikaasa poegadega Ameerikasse emigreerus, otsustas Aksel Kriisa kogudusega jääda. Ta arreteeriti 22. juulil 1941 ja saadeti vangilaagrisse. Ta suri Norilski lähedal 15. augustil 1949.

Kahes Eestisse saadetud kirjas on ta öelnud, et saanud ambulantsi sanitariks, kuid tervis on vilets. Aga vaatamata lootusetule olukorrale on ta lõpuni tänulik Jumalale.

Praegu jätkab Tannil Kriisa elutööd vanima poja Eduardi poeg Hardo Kriisa oma kolme pojaga. Oma onu Akselit meenutas ta lehele vanemate räägitud juttude põhjal.

Rita Pokk