AUSTATUD ÕPETAJA SÜNNIST MÖÖDUB SAJAND

31. märtsil möödub 100 aastat Tapa Jakobi koguduse õpetaja August Kobla sünnist.
August Kobla sündis 31. märtsil 1904. aastal Tartus aedniku pojana. 1906. aastal asusid Koblad elama vanemate kodu- ja sünnipaika Einmanni valda Kerguta külasse Järvamaal väikese talu rentnikena. August Kobla õppis Einmanni valla- ja Uudeküla ministeeriumikoolis. Pärast ema surma asus isa elama Väike-Maarjasse ja töötas aednikuna. Väike-Maarjas lõpetas August Kobla 1927. aastal Väike-Maarja Ühisgümnaasiumi. Õppimine oli seotud materiaalsete raskustega, sest isa oli kõrge vanuse ja tervise halvenemise tõttu sunnitud aednikuametist loobuma. Tuli töötada suvel juhutöödel. Olles andekas õpilane, vabastati ta igaaastasest õppemaksust. Koolis oli August Kobla seltsiv, rõõmsameelne noormees, võttes aktiivselt osa klassi- ja koolivälisest tegevusest, osales näiteringi töös. Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis ta maalriks, et oleks võimalik raha teenida edasisteks õpinguteks ülikoolis. Olles kasvanud usklikus perekonnas, otsustas ta saada kirikuõpetajaks ja astus 1928. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Olles tubli üliõpilane, oli ta vabastatud õppemaksust ja sai kõrgendatud stipendiumi, ühel aastal ka otsest toetust piiskop Jakob Kukelt. Ülikoolis õppimise ajal oli Kobla ka Virumaa üliõpilaskogu esimees. Pärast ülikooli lõpetamist pidas prooviaastat Järva-Peetri koguduses praost Chr. Beermanni juures. Prooviaastat jätkas Paides. Prooviaasta lõpetamise järel kutsuti ta Järva-Peetri koguduse nõukogu üksmeelsel otsusel ja praosti ning piiskopi soovitusel Järva-Peetri koguduse abiõpetajaks, millisesse ametisse ta ordineeriti 14. aprillil 1935. aastal Tallinna Toomkirikus piiskop dr H. B. Rahamägi poolt. Edasine teenistuskäik kulges õpetajana Kolga-Jaani, Türi, Kaarna, Mustjala, Kursi ja Rakke koguduses. 1945. aastal abiellus August Kobla Selma Punabiga. Laulatus oli Kursi kirikus 2. aprillil 1945. aastal ja selle viis läbi Äksi koguduse õpetaja J. Konsin. Abikaasa Selma oli erialalt arst, abielust sündisid kaks last – tütar Maie ja poeg Urmas, mõlemad sama andekad kui isagi. 1944. aastal lahkus Eestist Tapa Jakobi koguduse esimene õpetaja Jaan Gnadentech ja pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt asus August Kobla 6. juunil 1946. aastal tööle Tapa Jakobi koguduse õpetajana ja töötas seal kuni emerituuri minekuni 1. oktoobril 1984, seega 38 aastat. Tapa periood kujunes August Kobla elutööks. Raskete aegade tõttu eemaldus ta täielikult seltsi- ja ühiskondlikust elust, pühendudes ainult õpetajatööle. August Kobla elas Tapal Õhtu puiestee 24 pastoraadi majas, mida tuntakse käeoleva ajani Kobla maja nime all. Raskete aegade ja madala palga tõttu pidas Koblade pere loomi – lehma ja sigu. August Kobla oli äärmiselt aus ja tagasihoidlik inimene. Oli täiesti mõeldamatu, et ta oleks võtnud vastu mingisugust abi või tasu koguduse liikmete poolt. Vastupidi – ta püüdis aidata oma tagasihoidlike võimaluste piires ise abivajajaid. Juba esimestel Tapal veedetud aastatel omas ta linnas suurt autoriteeti kohalike elanike ja isegi tollaste funktsionääride seas. 1949. aasta suveküüditamise ajal oli Koblade perekond küüditatute nimekirjas. Üks kohalik võimukandja tõmbas Koblade perekonna küüditatute nimekirjast maha. Juba see näitab, kuidas teda austati Tapal ja selle ümbruses. Olles haritud ja laia silmaringiga inimene, suhtus ta lugupidamisega teiste inimeste arvamustesse, mis ei pidanud alati ühtima tema tõekspidamistega. Vabakogudustesse (babtistid, metodistid) suhtus ta neutraalselt, kuid piibliuurijaid (praegused Jehoova tunnistajad) ta austas nende printsipiaalsuse ja tõsise suhtumise eest piiblisse. August Kobla suri 6. juunil 1988. aastal ja on maetud Tapa kalmistule. Tema hauda kaunistab tagasihoidlik mälestusmärk. Jumalateenistus Tapa põliselanike poolt austatud ja armastatud õpetaja August Kobla 100. sünniaastapäeva tähistamiseks on pühapäeval, 28. märtsil Tapa Jakobi kirikus. Kirikus on välja pandud väike näitus, mis on pühendatud August Kobla elule ja tegevusele.

Joosep Šadeiko, Tapa Jakobi koguduse endine vöörmünder

Artikkel ilmunud ajalehes “Virumaa Teataja” 13.03.2004