31. märtsil möödub 100 aastat Tapa Jakobi koguduse õpetaja
August Kobla sünnist.
August Kobla sündis 31. märtsil 1904. aastal Tartus aedniku pojana.
1906. aastal asusid Koblad elama vanemate kodu- ja sünnipaika Einmanni
valda Kerguta külasse Järvamaal väikese talu rentnikena. August
Kobla õppis Einmanni valla- ja Uudeküla ministeeriumikoolis. Pärast
ema surma asus isa elama Väike-Maarjasse ja töötas aednikuna.
Väike-Maarjas lõpetas August Kobla 1927. aastal Väike-Maarja Ühisgümnaasiumi. Õppimine
oli seotud materiaalsete raskustega, sest isa oli kõrge vanuse ja tervise
halvenemise tõttu sunnitud aednikuametist loobuma. Tuli töötada
suvel juhutöödel. Olles andekas õpilane, vabastati ta igaaastasest õppemaksust.
Koolis oli August Kobla seltsiv, rõõmsameelne noormees, võttes
aktiivselt osa klassi- ja koolivälisest tegevusest, osales näiteringi
töös. Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis
ta maalriks, et oleks võimalik raha teenida edasisteks õpinguteks ülikoolis.
Olles kasvanud usklikus perekonnas, otsustas ta saada kirikuõpetajaks
ja astus 1928. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Olles tubli üliõpilane,
oli ta vabastatud õppemaksust ja sai kõrgendatud stipendiumi, ühel
aastal ka otsest toetust piiskop Jakob Kukelt. Ülikoolis õppimise
ajal oli Kobla ka Virumaa üliõpilaskogu esimees. Pärast ülikooli
lõpetamist pidas prooviaastat Järva-Peetri koguduses praost Chr.
Beermanni juures. Prooviaastat jätkas Paides. Prooviaasta lõpetamise
järel kutsuti ta Järva-Peetri koguduse nõukogu üksmeelsel
otsusel ja praosti ning piiskopi soovitusel Järva-Peetri koguduse abiõpetajaks,
millisesse ametisse ta ordineeriti 14. aprillil 1935. aastal Tallinna Toomkirikus
piiskop dr H. B. Rahamägi poolt. Edasine teenistuskäik kulges õpetajana
Kolga-Jaani, Türi, Kaarna, Mustjala, Kursi ja Rakke koguduses. 1945. aastal
abiellus August Kobla Selma Punabiga. Laulatus oli Kursi kirikus 2. aprillil
1945. aastal ja selle viis läbi Äksi koguduse õpetaja J. Konsin.
Abikaasa Selma oli erialalt arst, abielust sündisid kaks last – tütar
Maie ja poeg Urmas, mõlemad sama andekad kui isagi. 1944. aastal lahkus
Eestist Tapa Jakobi koguduse esimene õpetaja Jaan Gnadentech ja pärast
Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt asus August Kobla 6. juunil
1946. aastal tööle Tapa Jakobi koguduse õpetajana ja töötas
seal kuni emerituuri minekuni 1. oktoobril 1984, seega 38 aastat. Tapa periood
kujunes August Kobla elutööks. Raskete aegade tõttu eemaldus
ta täielikult seltsi- ja ühiskondlikust elust, pühendudes ainult õpetajatööle.
August Kobla elas Tapal Õhtu puiestee 24 pastoraadi majas, mida tuntakse
käeoleva ajani Kobla maja nime all. Raskete aegade ja madala palga tõttu
pidas Koblade pere loomi – lehma ja sigu. August Kobla oli äärmiselt
aus ja tagasihoidlik inimene. Oli täiesti mõeldamatu, et ta oleks
võtnud vastu mingisugust abi või tasu koguduse liikmete poolt.
Vastupidi – ta püüdis aidata oma tagasihoidlike võimaluste
piires ise abivajajaid. Juba esimestel Tapal veedetud aastatel omas ta linnas
suurt autoriteeti kohalike elanike ja isegi tollaste funktsionääride
seas. 1949. aasta suveküüditamise ajal oli Koblade perekond küüditatute
nimekirjas. Üks kohalik võimukandja tõmbas Koblade perekonna
küüditatute nimekirjast maha. Juba see näitab, kuidas teda austati
Tapal ja selle ümbruses. Olles haritud ja laia silmaringiga inimene, suhtus
ta lugupidamisega teiste inimeste arvamustesse, mis ei pidanud alati ühtima
tema tõekspidamistega. Vabakogudustesse (babtistid, metodistid) suhtus
ta neutraalselt, kuid piibliuurijaid (praegused Jehoova tunnistajad) ta austas
nende printsipiaalsuse ja tõsise suhtumise eest piiblisse. August Kobla
suri 6. juunil 1988. aastal ja on maetud Tapa kalmistule. Tema hauda kaunistab
tagasihoidlik mälestusmärk. Jumalateenistus Tapa põliselanike
poolt austatud ja armastatud õpetaja August Kobla 100. sünniaastapäeva
tähistamiseks on pühapäeval, 28. märtsil Tapa Jakobi kirikus.
Kirikus on välja pandud väike näitus, mis on pühendatud
August Kobla elule ja tegevusele.
Joosep Šadeiko, Tapa Jakobi koguduse endine vöörmünder
Artikkel ilmunud ajalehes “Virumaa Teataja” 13.03.2004