Usu- ja kirikuelu elav teatmeteos – Jüri Georg Kimmel
105 aastat tagasi, 23. mail 1899 sündis Palamusel kingsepp Karl Kimmeli peres laps, kellest sai tuntud kirikuõpetaja Jüri Kimmel.
Kuidas tol ajal Palamusel elati, teab Kimmeli lähisugulase Oskar Lutsu järgi
ilmselt iga eestlane. Ka Jüri Kimmelist endast on korduvalt kirjutatud – oli
ta ju sedavõrd legendaarne kuju meie kirikuelus. Ja ka neid inimesi, kes
Jüri Kimmelit mäletavad, elab Põlvamaal omajagu.
Õ
pingutele Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartus 1914–1920 eelnesid Mõisamaa
vallakool ja Kaarepere ministeeriumikool. Nende kuue aasta vahele mahuvad sunnitud õpingud
Riias Nikolai I gümnaasiumis, kuna Tartus oli sõjaolukord. «Siit
astusin vabatahtlikuna sõjaväkke ja võtsin osa vabadusesõjast
Kuperjanovi partisaani pataljoonis,» on Kimmel kirjutanud oma elulookirjelduses.
Ülikoolis tarkust nõutamas
Ka edasised õpingud Tartu ülikooli usuteaduskonnas on aeganõudvad,
kestes kokku seitse aastat, 1920–1927. Juba enne ülikooli oskas ta
hästi vene ja saksa keelt ja õppis inglise ja rootsi keelt. Juba
1922. a andis ta usuõpetuse tunde erinevates Tartu koolides. Ta oli Akadeemilise
Usuteadlaste Seltsi asutaja ja esimees aastal 1923, Eesti Kristliku Üliõpilasühingu
abiesimees ja Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.
Ü
liõpilaspõlvest peale oli Jüri Kimmel seotud Theodor Tallmeistri
ja teiste nn protestijatega, siiski oli ta valmis pärast ülikooli lõpetamist õpetaja
ametisse asuma ja läheb Viru-Nigulasse Aleksander Alveri juurde prooviaastale – ent
kõigeks kaheks kuuks. Lahkumise põhjuseks toob ta «tollekordsed
hingelised vastuolud ja pettumused». A. Alver on aga kirjutanud (06.08.1924): «Tal
paistab umbrohtu ja nisu mõlemaid hinges hästi palju olevat – ja
on raske teada, kumb ülekaalu viimaks oma kätte võtab.»
Õpetajatee
Septembrist 1933 läks Kimmel Tartu Peetri kirikusse G. Rutopõllu
juurde ja ta ordineeriti 2. septembril 1934 Tallinna Toomkirikus Tartu linna
vikaarõpetajaks, milleks ta jäi 1937. aastani. 1937–1939 oli
ta Ülikooli koguduse õpetaja Johan Kõpu isiklik adjunkt.
«
Jüri Kimmel oli nõutanud enesele hea hariduse, hakkab süvenema
tegeliku usuteaduse üksikküsimustesse ja temast saab – ilmselt
oma hariduse tõttu – hea jutlustaja. Alates sügisest 1937 kuni
kevadeni 1940 ta arendab nende ridade kirjutaja abil heebreakeelse ja kreekakeelse
Piibli seletamist, «et saaksin jumalasõnale lähemale»»,
on Jüri Kimmelit meenutanud prof Evald Saag. Jüri Kimmelile antakse
tegeliku usuteaduse alal magistrikraad. Ta on aastatel 1941–1949 Usuteaduse
Instituudi dotsent.
Aastatel 1940–1945 seisab ta hea Ülikooli ja Jaani koguduse eest – sel
ajal sai Tartust kirikumuusika vaimne keskus. Siin esinesid Enn Võrk,
August Topman jt.
1945. a sai Kimmelist Põlva koguduse õpetaja, 1945–1949 konsistooriumi
assessor ja Lõuna-Eesti kirikuelu korraldaja (1944–49).
«
Jüri Kimmel loeb lapsepõlvest peale palju, alguses sõelumatult,
peaaegu kõike ja nii ta satub raamatuile, mida enamus kirjandusteadlasigi
ei ole pannud tähele. Jüri Kimmel on suure maailma usu- ja kirikuelu
teatmeteos. Ühtede poolt ta on austatud, teisi ta jääb pahandama,» on
meenutanud Evald Saag. Laialdaselt oli tuntud Kimmeli hea huumorisoon.
11. septembril 1927 abiellus Jüri Kimmel Ireene Elsoniga (14.01.1900–23.05.1978)
ja neile sündis kolm last. Teist korda abiellus Kimmel 7. märtsil 1980
Helmi Luigaga. Jüri Kimmel suri 18. juulil 1982 Põlva kirikus, kui
valmistus pühapäevaseks jumalateenistuseks.
Rita Pokk
Artikkel ilmunud ajalehes "Eesti Kirik", mai 2004