Samuel Eberhard sündis Mustjalas kirikuõpetaja August Eberhardi viimase, kaheksanda lapsena. Esimest kooliharidust sai ta kodus, edasi jätkus haridustee Kuressaare saksa eragümnaasiumis, mille lõpetas 1923. a. Et isal ei olnud suurpere peana võimalik teda toetada, läks Samuel Eberhard tema enda sõnul samal sügisel mandrile teenistust otsima.

Järgmisest aastast osa aega teenis ta elatist Tallinnas diakonisside asutuses puulõhkujana ja katlakütjana, osa aega Järvamaal kodukooliõpetajana. 1924. a algasid tema õpingud ülikooli usuteaduskonnas, töötades samaaegselt Tartu saksa sisemisjoni seltsis.

Samuel Eberhardi õpingud ei piirdunud üksnes Eestiga. Oma stuudiumi jooksul käis ta kaks korda suveseminaril: 1927 Tübingenis ja 1929 Leipzigis, 1928 aga tutvus Hamburgis sotsiaalala tegevusega.

1927 suri Samuel Eberhardi isa ja praosti loaga pidas ta 1929. ja 1930nda aasta suvel Mustjalas jumalateenistusi ja osales kristlikus noorsooliikumises. 1931. aastal lõpetas noormees ülikooli kaitstes tööga «Koguja raamatu ilmavaade» teoloogiamagistri kraadi.

Teenis aastatel 1931–1932 kaitseväge auto-tanki rügemendis ja oli ühtaegu prooviaastal Oleviste koguduses õpetaja Valteri juures.

Pühendunud teadusele

Oma sisemise arengu kohta on Samuel Eberhard öelnud: «Minu isamaja kaine ja tõsine evangeelne-piiblitsistlik vaim ja eriti minu isa selge ja soe usk, mis tema elus kõige endastmõistetavana ja loomulikuna ilmsiks tuli, juhatasid mind juba varakult teoloogia stuudiumi mõttele. Seda soodustas ka teatav loomulik huvi filosoofilistes küsimustes.»

Saksamaal tekkinud huvi pietismi vastu viis ta taas Saksamaale uurima reformatoorseid elemente Zinzendorfi teoloogias, seetõttu viibis ta 1933–1934 Herrnhutis. Ent Karl Barthi ja prof Wittigi teoste mõjul «ärkas minus jälle uus arusaamine ev. luth. kirikust», ütleb Eberhard oma elulookirjelduses. Huvist luterluse vastu käis ta kuulamas dots Iwandi loenguid Königsbergis. Teadmiste puudust ilmselt karta polnud: 1934 novembris sooritas Eberhard konsistooriumis õpetajaeksamid ja ordineeriti 10. veebruaril 1935 Tallinna Toomkirikus saksa praostkonna vikaarõpetajaks. 8. detsembril 1934 oli ta Tallinnas laulatatud Liselotte Kochiga.

Täpselt aasta pärast laulatust valiti Eberhard Kunda koguduse õpetajaks. Teenistusaeg jäi paraku lühikeseks, vaid neli aastat sai noor õpetaja oma kohuseid täita. Perre sündis selle lühikese aja jooksul igal aastal laps: kaks tütart ja kaks poega. Paraku on tollest ajast võimatu midagi öelda, sest dokumendid on sõjamöllus hävinud.

Siis tuli kutse Saksamaalt naasta oma kunagisele ajaloolisele kodumaale ja pere läks. Saksamaal jõudis perre sündida veel kolm last, neist poeg Andreasest sai hiljem samuti kirikuõpetaja, siis aga 1945 Samuel Eberhard kadus sõjamöllus nagu tema vanem vend Paulgi.

Rita Pokk

Artikkel ilmunud ajalehes "eesti Kirik" veebruar 2005