EELK
Esilehele Kirikutelehele
Tagasi kirikutelehele
Reigi kirik
Reigi kirik


Võimas, küll kaunis madala telkkiivriga läänetorn muudab väheldase Reigi Jeesuse kiriku kaugelepaistvaks ja pilkuköitvalt monumentaalseks ehitiseks. Praegune kivikirik on juba kolmas pühakoda, mis siin paigas seisab - esimesed kaks olid puithooned. Reigi kogudus iseseisvus 1627. aastal, kuid jumalakoda, mille ehitusaega ei teata, oli olemas ennemaltki ning sedavõrd vana, et 1690. aastal uus puukirik asemele ehitati. Kivikirikut, vanast puukirikust üle tee, alustati 1799, pühitseti jumalakojaks 25. augustil 1802. Hoone on ühelööviline, kooriruumi asemel polügonaalne altarilõpmik - avara saali üle on lihtsa karniisiga ümarserv-laudlagi, millele kunstipärast ilmet lisavad stukkrosetid kroonlühtrite kohal. Pealt kaarjad, barokse ruudustikuga aknad on avarad. Põrandakatteks pinkide all lihvimata paeplaadid, altari ees ja keskjoonel - suured punased tellised.

Vähenõudliku kujundusega altaril, tõenäoliselt aastast 1899 on ristiga tipnevas raamistuses tundmatu kunstniku maal "Kristus Ketsemani aias" (Hoffmani järgi). Sama lihtne, justkui palmipuu tüvest välja kasvav on ainulaadse konstruktsiooniga kantsel. Seevastu kunstivara, mis Reigi uude kirikusse jõudnud keskaja piirimailt ja 17. sajandist lausa üllatab oma rikkusega. Vanimal nikerdreljeefil "Kolmainsus" on sugulusjooni Saaremaal Kaarma kirikule kuuluva "Maarja kroonimisega". Jumal-Isa on kujutatud lokkishabemelise keiserliku valitsejana, kes pilvedel troonib koos okaskroonitud ja risti õlal kandva Pojaga. Isa ja Poja peade kohal laiali tiibadega tuvi, sümboliseerides Püha Vaimu. Imekaunis nikerdatud ja kullatud lillevanik on raamistanud Madalmaalikku püstlaudadele maalitud kompositsiooni "Ristilt mahavõtmine". Üks kahest baroksest maalist "Püha õhtusöömaaeg", endisaegne altarimaal 17. sajandist, on tänini toreda polükroomse akantusmotiividega nikerdraamiga ääristatud ja kaunistab kantsli läheduses põhjaseina (teine muuseumihoiul). Nikerdraamistuses barokkmaalingut "Kolgata" võiks nimetada rahvapäraselt eepiliseks jutustuseks Suure Reede sündmusest evangelist Luuka järgi. Hiiurootslaste aega mäletab nikerdraamistuses polükroomne kipstondo "Kristus ristil (Jumala Tall)". "D Guds lamb, som bort tager werldennes synder, för barma dig ofwer oss", on reljeefi alla kirjutatud arhailises rootsi keeles teksti algusosa. Järgneb saksakeelne sõnum annetaja kohta: "Gegeben von dem Shule Lauck der Wohlbohrner Herr Fändrich av Bornning den 16 apr. 1757". Kaks 17. sajandi kroonlühtrit ja veelgi varasemad altariküünlajalad kuuluvad samuti Reigi vanade puukirikute pärandi hulka.



Kirikust ja kogudusest

Nüüdne Reigi kihelkond haarab Hiiumaa põhja- ja loodeosa Tahkuna poolsaarest Ristna neemeni. Reigi kihelkonna kesk- ja idaosa oli vanasti asustatud peamiselt rootslastega. Rootsi keelest on pärit ka kohanimi otseselt sellesse keelde kuuluvate vormidega Röcke, Rokie, Rockeby, Reckz, Raika, Röckis, Reucks, Reck, Reucke, Reykell, vihjates rootsi mõistele "rök", mis tähendab eesti keeles "suitsu" ja Röckeby "Suitsuküla". Kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf kohustas Västeråsi piiskoppi J. Rudbeckiust 1627.a. visiteerima Eestimaa kirikuid, eraldas viimane Käina kihelkonnast 320 km² ala uueks Reigi kihelkonnaks. Siinsed rootslased omasid ordumeistri Broder Johan von Herse ajast 1470. aastast privileege, milliseid kinnitas omalt poolt 1503. aastal ordumeister Wolter von Plettenberg, mille kohaselt olid nemad kui vabad talupojad, olles vabastatud igasugustest muudest kohustustest mõisale, kui makstes ainult Ordu kompaniile Maasi mõisas Saaremaal aastas 20 vana Riia marka. Neid privileege ei tunnustanud aga enam Hiiumaa pärisomanikest mõisnikud De la Gardied ega neile järgnenud Stenbockid. Rootslased käisid oma õigusi nõudmas nii Rootsi kuningatelt kui ka hiljem Vene keisritelt, kuid kahjuks tulemusteta. Kui 1781. aastal läks Kõrgesaare mõis parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergi omandiks, oli just enne seda veel Stenbockide ajal Vene keisrinna Katariina II otsustanud siinsed rootslased asustada Lõuna-Venemaale Berislawi, kus neile võimaldati Dnjepri kaldale rajada uus asula Vanarootsiküla. Reigi rootslastega läks ka Kärdla rootslasi Ukrainasse. Nii asus 20. augustil 1781. aastal teele 422 meest ja 513 naist, kokku 935 hiiu rootslast. Et veel mujaltki lisandus ümberasujaid, tõusis evakueerijate arv 966-le. Kui jõuti kohale 16. aprillil 1782. aastal oma hobustega, oli teel surnud 86 emigranti. Reigi rootslastest jättis omale selleaegne Reigi õpetaja C. Forsmann kirikumõisale kuuluvad rootslased, kelle asulat hakati siis kutsuma reigi Rootsikülaks. Lahkunud rootslaste maa-alale rajati Reigi mõis. Vanarootsiküla asustajate järeltulijad pöördusid tagasi oma päriskodumaale Rootsi 1929. aastal.

Kauemat aega oli püsinud Reigi Jeesuse puukirik, mille kõdunemisel ehitati 1690. aastal uus puukirik. Eestlased kutsusid Reigi kirikut selle algusest peale Pihla kirikuks.

Parun O. R. L. v. Ungern-Sternbergi oli pahandanud tema poeg Otto Friedrich Gustav oma eluviisidega. Konflikt lõppes sellega, et poeg mõrvas end revolvrilasuga, mis isasse väga sügavasti mõjus, nii et ta otsustas enda patu lepituseks ehitada Reiki uue Jeesuse kivikiriku, puukirikust vastaspoolsele maanteeveerele. Uus kirik 370 istekohaga ja lipuga tornitipul pühitseti 25. augustil 1802.a. Selle siseseinu ehivad Ungern-Sternbergide krahvlikud ja parunlikud vapid. Kirikut ümbritseb surnuaed.

Reigi kirikla ehitati 1627. aastal samaaegselt koguduse asutamisega Kõrgesaare mõisa omaniku krahv Jacob Pobtus De la Gardie poolt.

1884. aastal astus ligi 700 Reigi luterlast kreeka-katoliku usku, mille tõttu ehitati Puskile Kõrgesaare apostlik õigeusu kirik ja abikirikud Kõpu Külamäele ning Malvastesse Tahkuna poolsaare keskosas. Kirikuid ümbritsevad surnuaiad.

Tekst epitaafilt Reigi kiriku idaseinal:

Sedda sinnast Röiki Pihla, ehk Jesuse Kirrikud laskis ueste ehhitada se Kirriko aus üllem Wöörmündri Herra, Kammerherra OTTO REINHOLD LUDWIG BARON UNGERN STERNBERG, selle Röiki Kihhelkonna pärris Herra.

Se Kirrik sai pühhitsetud Leikusse Kuu 24demal Päwal 1802 Aastal. Kihhelkonna Öppetaja olli Karel Forsmann, Köster: Karjama Mats, Kirriko Wöörmündrid: Kiddaste Pent, Heigi Jürri ja Kõppo Jürri. Selle Tö Meistrid ollid J: A: Janzen, ning C: C. Stier, Müriseppa Meistrid: Tariste Pawel, Paopäe Peter ning Tubbala Peet, Pu=Meistrid: Muddaste Andrus, ja Sukko Simmo, Tisler: Pungama Peter, Raudseppad: Ristna Pawel, Palli Jaak, ning Heiste Pawel, ja mahlrid: Kotsta Simmo ning Kärema Peter. Olgo Jehowa meie Jumal meiega Nenda, kui ta meie Wanemattega olnud etc. etc.

Kabelid ja kalmistud

Hiiumaa kihelkondadest on Reigi kõige kabelirikkam. Märkimisväärseim neist on Reigi kirikust umbes 23 km kaugusel Kõpu poolsaarel viimatine Kõpu kabel Reigi abikirikuna. Selle eelkäija asus aga Kõpust mõni kilomeeter Reigi pool Kabeli ehk rahvasuus kutsutud Kaplimäel. Kui kabeli asukohana esineb enamasti saksakeelsetes teostes Sankt Andrease mägi, siis on see vale. Andrease ehk Andruse mägi oli Kõpu kolmest künkast keskmine, Kaplimägi aga kõrgeim. Kolmandana esineb selles künkarühmas Liivamägi. Kaplimäe kabelile sai saatuslikuks õpetaja Lempeliuse aegne diakonus Jonas kempe, kes ei olevat viitsinud ronida üles mäele ja nii jäädes ühel pühapäeval pärast jumalateenistuse lõppu kabelisse, tõusnud sellest poole tunni pärast suita ja tuleleegid - diakonus oli süüdanud kabeli, mis põles maani maha. Hiljem peetud seal jumalateenistusi ühe lepa all.

Kõpust teatakse, et esimene kabel sinna on ehitatud 1641. aastal. Viimatine puukirik ehitati 1887. aastal, millel oli 150 istekohta. Kuna sellel oli plekkkatus, mis tõmbas pikset ligi, põles kabel piksest süüdatuna maha 12. augustil 1942. aastal. Kabelit ümbritses surnuaed. Sellel on tähelepanu äratanud nn. Petturi haud. Pettur ei olnud mitte mehe nimi, vaid lühend inspektorist, kuna sinna maetu oli varem Kõpu tuletorni inspektor ehk ülevaataja. Ta olnud väga paha mees. Peksnud halastamatult tuletorni mehi kui need tuulisel ilmal lasknud Kõpu tuletorni tipul lahtiselt põleva tule kustuda. Meie ajal oli Petturi hauast kalmistul ainult järel auk, kuhu visatud prahti.

Teine meie ajani püsinud kabel asus Ristna neemel Kalanas. Meenutas puust kuuritaolist ehitust õlgkatusega ja katuseviilul seisev rist viitas sellele, et ehitus on siiski pühakoda. Kabeli kohta liikus legend, et kunagi keegi merehädas olnud laevakapten lasknud selle ehitada. Kabelis leidus laud raamatutega ja seinal hõbekala talismanina kaluritele. Kunagi varastatud kabelist kala ja siis kohe halvenenud säälsete kalurite silgusaak. Kui asetatud uus kala sinna, paranenud taas kalasaak.

Kabelit ümbritsenud vanasti surnuaed. Viimati maetud sinna Lüll Hirmuste Andruse talust.

2. maailmasõja ajal kabelialune maa-ala renditi N. Liidule baasideks. Nii tuli kabel lammutada ja 1940.a. suvel viisid Helmut Hagar ja luuletaja August Sang kabelile kuulunud hõbekala, Piibli ja muud Eesti Rahva Muuseumile.

Kolm versta Reigi kirikust Tahkuna poole rannal asus vanasti Kootsaare kabel surnuaiaga. 1850-datel aastatel leitud seal kaevamisel surnuluid ja raha. Raha on leitud ka veel eesti iseseisvuseajal rannalt lahtisest liivast, nähtavasti laevadelt sinna uhutuna. 1855. aastal on veel ka Tahkunas võssa peidetud künkal asunud meremeeste kabel, kus igal kolmandal pühapäeval on peetud jumalateenistusi. Hiiumaa Koduloo Muuseumi andmetel asunud see kabel Tahkunast mõned kilomeetrid lõunas, rannikul Meeliste küla ja Tahkuna vahel, seljandiku jalamil. Säilinud olevat sellest kabelist hauakünkad. Rahvatraditsiooni andmeil leidunud veel kabelid Reigi kihelkonnas Ülendil, Laukal, Kõrgesaares, Suurerannas ja Koidmal. Neist puuduvad aga ligemad andmed. Märgitakse peamiselt hauakünkaid. Kas aga kõik künkakesed on tõesti hauad?

Elmar Vrager. Reigi kirik. Eesti Kirik (E.E.L.K. häälekandja), 1992, nr. 2,
lk. 81-83

Reigi E. E. L. Koguduse Juhatusele

Sellega teatan, et kogudusele kuuluva Kõpu kabeli lõi pikne 12. aug. sa. umbes kell 16.00 põlema, ja põletas maani maha.

Päästa suudeti armulaua tarbed, rippuvad ja altari küünla lühtrid, altari ja kantsli linad peale musta altari lina, ja pildid ning raamatud.

J.Tuisk (allkiri), abiesimees
Kiduspäel, 13. aug. 1942 a.

Kiri EELK Konsistooriumi arhiivis (Reigi kogudus)

Koostanud Sirje Simson
05.2002

Tagasi kirikutelehele

Lehe algusesse
EELK esilehele Deutsch English Eesti Sisukord Lisa kiri! Uudised pikemalt