Pühakirja ja viiulimänguga rahvast teeninud

Viis aastat tagasi kevadel kirjutasid lehed meie väikse rahva silmapaistvast sünnipäevalapsest – 24. mail sai saja-aastaseks Jaan Maior. Järgmist sünnipäeva kauaaegne kirikuõpetaja enam ei näinud.
Jaan Maior sündis Võrumaal Vana-Roosa vallas 24. mail 1899 talurentnik Peeter Maiori lapserohke pere teise lapsena. Tema koolitee algas 10aastasena Krabi valla algkoolis, millele järgnes Rõuge kihelkonnakool. Edasi hakkas ta õppima ilmasõja päevil Võrru evakueeritud Polangeni gümnaasiumis ja pärast selle üleviimist Venemaale taasasutatud Võru Poeglaste Reaalgümnaasiumis.
Õ ppetöö katkes Vabadussõja päevil, mil ta oli 3. jalaväepolgu staabikirjutaja. Ühe semestri õppis ta Tallinna Tehnikumi arhitektuuri osakonnas ja ühtlasi Ella Hirschi muusikakoolis. Nii lõppesid gümnaasiumiõpingud Võrus alles 1922. a kevadel. Noormeest köitis muusika: ta mängis kooli orkestris viiulit ja esines seltsimaja puhkeõhtutel, tegutses trios, kes mängis linna kohvikus.
Samal sügisel astus Maior Tartu ülikooli usuteaduskonda ja ühtlasi Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kust ta 1924 välja astus, et usuõpingutele keskenduda.
1926 saatis Jaan Maior piiskop Johan Kõpule palvekirja, milles palub oma õpinguid toetada: «Eelolevatel semestritel tahan kogu oma tähelepanu ja energiat juhtida stuudiumi lõpuleviimisele. See aga võimaldub ainult stipendiumi saamisel.»

Elu ja töö edeneb
Jaan Maior lõpetas ülikooli 1928 ja tegi prooviaastat Tormas õpetaja Aleksander Kuusiku ja Rõuges õpetaja Valter Viksi juures. 17. märtsil 1929 ordineeriti ta Tallinna Toomkirikus ja temast sai Avinurme koguduse õpetaja. Aastatel 1930–1949 teenis Maior Harglas, oli Valga praostkonna abipraosti kt ja 1945–1950 Valga praostkonna praosti kt, Roosa ja Valga Luke-Peetri koguduse hooldajaõpetaja. 1939 andis Hargla kogudus talle tänutäheks kuldristi.
Elu edenes hästi. 20. mail 1929 oli Jaan laulatatud Linda Kaisiga, perre sündis kolm tütart ja poeg. Saabunud nõukogude võim tahtis pere kulakuks tembeldada ja nii tuli end ka metsas varjata. Vaid kellegi hea sõna päästis halvimast. Pere jäi kohale, aga koormati maksudega, mis üle jõu käisid. Nii tuli minna.

Kodusesse Lõuna-Eestisse
Ees ootas Rakvere Pauluse kirik, aga vaid üle poole aasta. Kogudus oli väike, ka tahtsid võimud kirikuhoonet koolile võimlaks. Paariks aastaks (1950–1953) jäi pere Jõhvi, siis tulid õnnistusrikkad aastad Otepääl kuni jäämiseni emerituuri 1. novembril 1974. Aastatel 1966–1969 oli Maior ka Sangaste koguduse hooldajaõpetaja. Otepää kogudust jäi edasi teenima abikaasa Linda, kelle 14. novembril 1968 oli teise eesti naiskirikuõpetajana ordineerinud Alfred Tooming.
Jaan Maior suri Tartus 14. detsembril 1999. Armastatud abikaasa oli igavikku lahkunud 25. detsembril 1994.

Rita Pokk